Pronksiöö Tallinnas, 2007

Pronksiöö hullem veel, kui ebaseaduslik

173
(Uuendatud 13:51 26.04.2017)
Venelastega käituti ebaõiglaselt ja see on palju hullem kui ebaseaduslikult

TALLINN, 26. aprill — Sputnik, Vladimir Barsegjan. Venemaa teleajakirjanik Pjotr Ljubimov rääkis portaalile Sputnik Eesti, kuidas ta leidis reisisadamas üles angaari, kuhu politsei "pronksiöö" ajal kinnipeetud inimesed toimetas ja sellest, kuidas tema mälus 2007. aasta aprilli sündmused talletusid

Möödunud on 10 aastat. On loomulik, et mingid detailid on mälust kustunud, kuid siiski, millised on kõige eredamaid hetki aprillisündmustest sa mäletad?

Sõnast "pronksiöö" on jäänud hinge dissonants riigi vaikse ja mõõdetud elukorralduse ja selle momendi vahel, kus ümbrus täitus äkki hirmsa, vaibumatu valuga. Kuid kui peaks nüüd meenutama tolle päeva sündmusi — ega ei suudakski. Mäletan üht naisterahvast, kes päästis oma 14-aastast poega politseiniku käest, kes oli ta käed plastist ehituskinnisega kinni köitnud. Naisarsti, kes kokkupõrgetes kannatanutele arstiabi osutas. Ta oli ainuke terve bussitäie kannatanute peale.

Mäletan järgmisest õhtust purjus Soome turiste, kes takso võtsid, et minna Sõdurit vaatama, mille pärast kogu see möll käis. Mäletan rahvahulka, mis skandeeris "Pange Aljoša tagasi!", protestijate laialiajamise hetkel rinnatisel istuvat ja peast kinni hoidvat politseinikku. Ja muidugi vitriine. Purustatud ja kleeplindiga lapitud vitriine kohvikutes, kus istusid ja jõid likööriga kohvi sakslased, soomlased, venelased ja lätlased. Mäletan veel mängukaru põrandal, mis vedeles angaari tualettruumi kahhelpõrandal, kuhu kinnipeetuid toimetati.

Võttegrupp avastas esimesena kurikuulsa reisisadama D-terminali, kuhu politsei protestiaktsiooni mahasurumise käigus kinnipeetud isikud toimetas. Kuidas te selle leidsite?

Mulle helistati toimetusest ja teatati: "Tulevad teated, et kinnipeetuid viiakse Tallinna sadama D-terminali." Sõitsime kohale ja kuna me ei teadnud selle täpset aadressi, ekslesime kaua ühesuguste hallide laohoonete vahel, kus tavaliselt hoitakse jahu ja puitu. Ma alguses isegi imestasin mõtteis, et kindlasti mitte siin, kuidas saab siia kinnipeetuid toimetada?

Pronksiöö sündmused Tallinnas
© AP Photo / NIPA

Siis märkasime valvurit. Ta rääkis veidi vene keelt. Läksime tema juurde. Ta sai justkui meist aru ja viipas, et minge sinna. Hoiatasin operaatorit, et ta kaamera käima paneks ja seda mingil juhul välja ei lülitaks. Mõtlesin, et no nüüd võetakse meid kinni. Kui meil oleks midagi sellist toimunud, oleks juba sõiduteest saadik kogu piirkond sisse piiratud! Siin aga… läksime aiast läbi — ei kedagi. Tõmbasime ukse lahti — ikka mitte kedagi.

Vaatasin isegi uuesti välja, valvuri poole ja hõikasin: "Kas siin või?" Ta hõikas vastu: "Jah, minge aga sisse!" Me siis läksimegi. Sattusime koridori, kus oli ka tualettruum. Uks pearuumi oli suletud, kuid ukse sees oli aken, kust sai vaadata, mis sees toimub. Seal polnud kedagi. Põrandal olid laiali aetud vereloigud ja plastist ehituskinnised. Ja neid oli katkilõigatuna seal sadu ja tuhandeid. Nendega köideti kinnipeetute käed kinni ja kui lahti lasti, lõigatu kinnis katki. Koridoris, kus me viibisime, oli veri isegi seintel. Salvestasime umbes 20 minutit ja sõitsime siis ära.

Siis hakkasid ilmuma kaadrid, mida kinnipeetud olid ise oma mobiiltelefonidega salvestanud. Videod olid kohutava kvaliteediga, kuid piisavad, et aru saada, kuidas inimesed istuvad põrandal ja kuidas neid vastu pead pekstakse. Mis inimõigustest me siin räägime!? Seal viibinud inimesed rääkisid, et isegi juua neile ei antud… Mis siin muust rääkida. Politsei võttis nad lihtsalt pantvangi, ma arvan nii…

Miks reageerisid Eesti venekeelsed elanikud nii leppimatult võimude otsusele mälestusmärk teisaldada? Võib-olla oleks tulnud vaikselt kõigega leppida, et löömingut vältida?

Venelastega käituti ebaõiglaselt ja see on palju hullem kui ebaseaduslikult. Mis reaktsioon siin saigi olla? Survel on piir ja seda tuleb tunnetada. Seda Tartus ei õpetata. Kui see piir ületada, on kööga, tuleb vene mäss "mõttetu ja halastamatu".

Pjotr Ljubimov on Venemaa telekanali TVC (venekeelne nimekuju ТВЦ — toim) eriprojektide osakonna juht. Võtteainese otsingul on ta pool maakera läbi sõitnud. Ta on allveelaevaga merel käinud, hävituslennukil lennanud, osalenud teaduslikes ekspeditsioonides ja uue tehnika katsetustel, pealt näinud kosmosestarte, ta on üle saja dokumentaalprojekti autor.

173
Tagid:
terminal, sõdur, Pronksiöö, Pjotr Ljubimov
Teema:
"Pronksiöö": aastaid hiljem (29)
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega