Üks pronkssõduri kaitseks natsionalistide rünnakute eest loodud organisatsiooni Öine vahtkond ( v. k. Ночной дозор) liidritest Dmitri Linter

Linter: "pronksiöö" oli võimude provokatsioon

208
(Uuendatud 12:51 06.08.2018)
Üks pronkssõduri kaitseks natsionalistide rünnakute eest loodud organisatsiooni "Öine vahtkond" ( v. k. "Ночной дозор") liidritest Dmitri Linter leiab, et 2007. aasta massirahutused provotseerisid Eesti võimud ise

TALLINN, 25. aprill — Sputnik, Svetlana Burceva. "Isamaaliit" nõudis 2006. aastal Teises maailmasõjas langenutele püstitatud mälestusmärgi äraviimist Tallinna kesklinnast. Aasta jooksul olukord mälestusmärgi ümber pingestus järjest ja 2007. aasta aprillis otsustas valitsus selle kiiresti mujale teisaldada. See tõi kaasa massilised protestid ja korratused pealinnas.

Kuidas te sattusite "Öise vahtkonna" ridadesse ja milles seisnes teie roll monumendi kaitsjana?

Sel ajal tegelesin ma äri ja ühiskondliku tegevusega. 13 aastat kuulusin Eesti vene parteisse ja 16-aastaselt Interliikumisse.

"Öine vahtkond" (vt lisateavet — toim.) loodi 2006. aasta mais ja ühendas mõttekaaslasi, kes ausammast kaitsta tahtsid. Püüdsime maksimaalse avalikustamisega olukorda mõjutada, leida kompromissi, võimalust pronkssõdurit mitte ära viia ja teda vandaalide eest kaitsta. "Öise vahtkonna" liikmed kaitsesid ausammast ööpäevaringselt. Mõnikord ühinesid nendega organisatsiooni "Meie omad" (v.k. — "Наши") liikmed (vt lisateavet — toim.).

Üht "Öise vahtkonna" liidrit, fotograaf Vladimir Studenetskit tundsin juba varem. Maksim Reva võttis alati meie üritustest osa. Dmitri Klenski toetas meie tegevust. Mark Sirõk oli tol ajal alles koolipoiss, tal oli sidemeid "Meie omadega" ja koordineeris pronkssõduri valvet.

Kuni oktoobrini 2006 suhtles meiega ka politsei sideohvitser. Ta osales meie koosolekutel, koordineerisime temaga meie tööd ja üritusi.

Te tegutsesite avalikult ja andsite endast avalikult teada. Kas jõustruktuurid üritasid teile survet avaldada?

Veidi enne "pronksiööd" rääkis minuga üsna karmil toonil politseiprefekt Tarmo Miilits. Vastasin talle tookord, et seaduse järgi ei ole tal õigust mulle ette kirjutada, kellele ma intervjuusid annan ja mida ma Eesti kohta räägin.

Pärast seda vestlust hakati mind ahistama. Minu telefoninumber riputati pornosaitidele ja ma hakkasin ööpäevaringselt iga kahe-kolme minuti tagant saama telefonikõnesid. Kodus olid mul väikesed lapsed: neljakuune rinnalaps, vanem poeg oli alles kuueaastane. Loomulikult ajasid need telefonikõned lapsed üles ja hirmutasid neid. See oli selline psühhoterrori meetod. Teiste meie koordinaatorite telefone töödeldi samuti.

Üheks eesmärgiks oli mitte lasta meil helistada auasammast valvavatele tunnimeestele ega meie operatiivgrupile, mis pidi teisi õigeaegselt informeerima auasamba demonteerimistööde alustamisest. Meie andmetel oli demonteerimine kavandatud 25. aprillile 2007, kuid Boriss Jeltsini surm ja Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese viibimine Moskvas matustel lükkas nende tööde alguse edasi. Täpset aega me ei teadnud.

Kas teil on andmeid, et jõuametkonnad valmistusid võimalikeks rahutusteks?

Nädal enne 2007. aasta aprillisündmusi rääkisid kohalikud teletöötajad, et nad olid ümberkaudsete majade katustel näinud snaipreid. Märkasime ka ise snaipreid Kaarli kiriku kellatornis ja kõrvaloleva viiekorruselise elamu pööningukorrusel. See andis põhjust kahtlustada, et võimud valmistuvad massiprotestideks ja võimalik, et oldi valmis avama snaiprite tuld rahumeelsete protestijate pihta. Ööl vastu 26. aprilli oli auasamba juures valves Larissa Neštšadimova ja veel kaks organisatsiooni liiget.

Meie autot ründas umbes 30 inimest, kes olid spetsiaalses vormiriietuses ja kandsid soomusveste, mille järgi hakati neid hiljem kosmonautideks hüüdma. Nad torkasid oradega läbi auto rehvid ja purustasid aknad. Valvurid tiriti autost välja, Larissal löödi pea lõhki, kahele ülejäänule anti lihtsalt peksa. Larissa lasti lahti, kuid mõlemad poisid viidi Lasmanamäe politseijaoskonda.

Vaatamata politsei sellisele tegevusele, püüdsime me tänavale tulnud inimesi järjekindlalt hoida rahuliku protesti piirides.

Mida enne traagiliste sündmuste algust tegite teie?

Koordineerisin inimeste tegevust. Magasin vaid kaks kuni neli tundi ööpäevas. Kogu aeg saatsid mind pagunites inimesed ja pildistasid mind avalikult. Hiljem nägin neid ülesvõtteid Eesti ajalehtedes ja Eesti televisioonis. Eriteenistused ei saa isiklikku teavet, isegi kui see on saadud kohtu loal, kriminaalmenetluses kasutada ja seepärast saadab KaPo informatsiooni meediaväljaannetele.

Kuidas teid arreteeriti, milles süüdistati ja kuidas te selle aja üle elasite?

Mind peeti kinni 27. aprilli hommikul kodust väljudes. Samal ajal peeti kinni ka Maks Reva ja Mark, kes oli minemas kooli eksamitele. Klenski suhtes algatati kriminaalasi ja see liideti meie omaga alles hiljem. Alguses süüdistati meid valitsuse vastases tegevuses. KaPo inimesed rääkisid minuga ülekuulamisel nii nagu oleks ma FSB (Venemaa julgeolekuteenistus — toim.) ohvitser. Ülekuulamise ajal olin käeraudades.

Minu kambrisse sokutati provokaatorid, kes rääkisid, et minu lood on kehvad, minu vastu on riik ja minuga on nüüd lõpp. Nad pakkusid mulle keelatud telefoni, et ma helistaksin "omadele", ilmselt FSB-st. Mõned kambrikaaslased korraldasid konflikte, kuid kui ma nende provokatsioonidest vedu ei võtnud, kasutasid jõudud.

Maks kaotas peaaegu oma nägemise, ravis pärast tükk aega. Mul tekkisid probleemid vererõhuga. Pärast üht ülekuulamist viidi mind ära kiirabiga. KaPo korraldab selliseid press-hütte (v.k. "пресс-хаты" — tähendab vene vanglažargoonis intensiivset ülekuulamist), et inimese tahet murda.

Millega seletada fakti, et eriteenistused jälgisid iga teie sammu juba nii kaua enne rahutusi?

Arvan, et Eesti eriteenistused olid veendunud, et nad mängivad operatiivmängu Venemaa eriteenistustega. Kui selgus, et me oleme vaid ühiskondlikud aktivistid, varises nende maailmapilt kokku. Jämedalt võttes provotseerisid võimud need korratused ise ja otsustasid kõiges Venemaad süüdistada.

Kui KaPole sai selgeks, et meid tuleb vabastada, ütles Andrus Ansip isiklikult, et me peame kinni minema. Nii meile öeldi. See valitsuse seisukoht mõjutas prokuratuuri otsust. Olime veel mitu kuud vangis, sest valitsusele oli vaja inimesi, kes tema kuritegude eest vastutaksid.

Vene saatkond Eestis asetas Pronkssõduri juurde pärjad.
© Sputnik / Дмитрий Крамар

Hiljem kvalifitseeriti süüdistus ümber massiliste korralduste organiseerimiseks ja poolteise aasta pärast tühistas Riigikohus kõik meie vastu esitatud süüdistused.

Kas "pronksiöö" sündmusi oli võimalik ära hoida?

Nüüd saan ma juba aru, et tol ajal poleks mingite kompromisside saavutamine võimudega võimalik olnud. Mälestusmärgi teisaldamine on kuritegu, mille Eesti riik sooritas oma rahva vastu, sest pronkssõduri mahavõtmise vastu olid mitte ainult venelased, vaid ka paljud eestlased. Pronkssõdur seisis 60 aastat ühe kohapeal ega olnud kellelegi tüliks. Meid lihtsalt lahutati eestlastest.

Ma arvan, nagu paljud teisedki, et monument taheti demonstratiivselt hävitada. Hiljem lõid võimud ühiskondlikku reaktsiooni kartma ja pronkssõdur viidi Tallinna Sõjaväekalmistule.

Lisateave

"Öine vahtkond" — vabatahtlik ühiskondlik organisatsioon, mis loodi eesmärgiga kaitsta Tallinnas asuvat Teise maailmasõja ohvrite mälestusmärki demonteerimise ja vandalismi eest.

"Öine vahtkond" liikmed peavad organisatsiooni asutamise kuupäevaks 21. maid 2006. Ööl vastu 21. maid valati mälestusmärk üle Eesti lipu värvidega. 21. mai päeval tulid mälestusmärgi säilitamist toetavad inimesed väljakule lillede ja küünaldega.

Uute vandalismiaktide kartuses jäid mõned inimesed ööseks mälestusmärgi juurde valvesse. Nii sai rahvaliikumine nimeks "Öine vahtkond".

"Meie omad" (v.k. "НАШИ") on ülevenemaaline noorte ühiskondlik-poliitiline antifašistlik liikumine.

Mark Sirõk — liikumise "Meie omad" ("Naši") Eesti allüksuse aktivist, "pronksineliku" kohtuprotsessi osaline, kes koordineeris pronkssõduri valvet ajavahemikul 2006. aasta maist kuni 27. aprillini 2007.

208
Tagid:
massirahutused, mälestusmärk, intervjuu, Pronksiöö, Teine maailmasõda, Isamaaliit, Öine vahtkond, Dmitri Linter, Tallinn
Teema:
"Pronksiöö": aastaid hiljem (29)
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega