Colosseum on suurim amfiteater Roomas.

Rooma linn asutati 21. aprillil 753. aastal eKr

650
(Uuendatud 10:21 21.04.2017)
Rooma linn asutati 21. aprillil 753. aastal eKr Romuluse poolt, seda vähemasti roomlaste endi arvates

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul umbes 25 km kaugusel suudmest. Teda on nimetatud Igaveseks Linnaks, sest ta on väga vana.

Rooma nimi tuleb etruskide ruma sugukonna või Tevere etruskikeelse nime Rumon järgi. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa — arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ja mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia — piirile.

Linnaosad

Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste rikas. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal. Rooma on Milano järel äri- ja tööstuslinnana Itaalias teisel kohal.

Rooma piires asub Vatikani linnriik. Vatikanis on paavsti residents.

Asutamine

Rooma kohal voolab Tevere laias orus järskude kallaste vahel, mis on külgorgudega küngasteks jaotatud. Neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak. Sinna rajasid Romulus ja Remus Varro järgi 21. aprillil 753 eKr Rooma linna.

Arheoloogide andmeil tekkis pidev asustus Rooma kohal 10.-9. sajandil eKr Palatinuse ja Kvirinaali künkal. Neis elasid latiinid ja sabiinid. Hiljem tekkisid asulad teistele Rooma piires asuvatele küngastele Esquilinusele ja Viminalisele. Linn kujunes välja etruskide mõjul künkaasulate järkjärgulise ühinemise järel umbes 7. sajandi lõpuks eKr. Tekkinud asulat nimetati ka Seitsme Künka linnaks ehk Septimontiumiks.

Ajalugu

Legendi järgi valitsesid Roomat kõigepealt 7 kuningat, kellest esimene oli Romulus. Arvatavasti olid neist 4 esimest pelgalt legendaarsed. Viimased 3 kuningat olid etruski päritolu Tarquiniused. Kuningate ajajärgul asendus sugukondlik kord varase klassiühiskonna, orjandusliku korraga. Eelviimane kuningas Servius Tullius jagas kõik relvakandmisvõimelised roomlased varanduse põhjal 5 klassi ja sellest ajast ei määranud roomlase seisundit enam sugukondlik kuuluvus, vaid varanduslik seisund. Servius Tullius laskis rajada ka esimese linnamüüri.

Pärimuse põhjal kukutati kuningriik 510 eKr ja kehtestati vabariik. Kuninga sõjaline võim läks konsulitele ja poliitiline võim senatile, mille moodustasid patriitsid ja magistraadid. Poliitilised õigused saavutas ka pleebs ja rikkad plebeid ühinesid patriitsidega senatiaristokraatiaks, mis pidas riigiameteid.

Edukate sõdade ja osava diplomaatia tõttu asus Rooma liitriigi etteotsa, mis I Puunia sõja alguseks 264 eKr hõlmas terve Itaalia. Edukate sõdade (Puunia sõjad ja Makedoonia-Rooma sõda) tulemusena sai Roomast maailmariik. Rooma kujunes Vahemere maade kaubanduskeskuseks ja Rooma denaar sai ametlikuks käibemündiks. Pärast Liitlassõda 90-88 eKr said kõik vabad itaalikud Rooma kodaniku õigused ja Antoniuse koodeks andis 212 pKr need õigused kõigile impeeriumi vabadele kodanikele.

Vilgas ehitustegevus toimus 1. sajandil eKr Sulla ja Caesari ajal. 64. aastal keiser Nero ajal põles Rooma peaaegu täielikult maha. Pärast seda ehitati linn impeeriumi poliitilise, kultuurilise ja kaubanduskeskusena eriti luksuslikuks ja suurejooneliseks. Aurelianus laskis Rooma ümbritseda vanast suurema, 19 km pikkuse müüriga kaitseks barbarite vastu.

Rooma kaotas suure osa oma tähtsusest 330, kui impeeriumi pealinnaks sai Konstantinoopol, mida hakati nimetama Uueks Roomaks, ja 404, kui Lääne-Rooma keisrite residentsiks sai Ravenna. 410 purustasid ja rüüstasid Rooma läänegoodid, 455 vandaalid. 476 varises Lääne-Rooma riik lõplikult kokku.

493. aastast kuulus Rooma idagootidele, 552. aastast Bütsantsile. 756. aastal sai Roomast Kirikuriigi pealinn ja oli seda Kirikuriigi likvideerimiseni 1870.

Renessansiajal 15.-16. sajandil puhkes Rooma taas õitsele. Siin tegutsesid ja jätsid oma jälje Bramante, Michelangelo, Raffael jt. kunstnikud.

Itaalia sõdade, Cognaci liiga sõja ajal 1527. aastal rüüstas linna Saksa-Rooma riigi valitseja Karl V väed.

Prantsuse revolutsioonisõdade ajal, 1789-1799 oli Rooma vabariik.

Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Itaalia Vabariigi pealinn on Rooma aastast 1946.

Vaatamisväärsused

Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu, mida külastab igal aastal üle kolme miljoni turisti. 2007. aastal oli Rooma külastatavuselt maailma 11. ja Euroopa Liidus 3. linn. Kirikuid on kokku umbes 500. Roomat läbival Tevere jõel on 21 silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn. Selle lõunaosas asuvad antiikaja suurim väljak Forum Romanum, Rooma Panteon ehk "kõigi jumalate tempel", Colosseum, mis kunagi mahutas üle 80 000 pealtvaataja, Caracalla termid, Tituse võidukaar ja Aemiliuse sild.

Jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asub linnriik Vatikan. 2,6 km pikkusest riigipiirist moodustab suurema osa müür. Vähem kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab paavsti eluruumid, kuulsa Peetri katedraali, muuseume, raamatukogu, observatooriumi ning paarkümmend õue ja aeda. Seal asub Euroopa üks kuulsamaid muuseume Vatikani Muuseum, kus on 15. sajandil Raffaeli maalitud freskodega, Pinakoteek (kunstigalerii). Roomas on ka Michelangelo laemaalidega Sixtuse kabel.

Rooma kirikutest on kuulsad erinevate arhitektuuristiilide poolest tuntud Santa Maria Maggiore basiilika — Rooma peakirik, mis ülistab Püha Neitsi Maarjat, San Giovanni in Laterano — esimene Rooma katedraal ja, nagu ütleb pealkiri fassaadil: "linna ja maailma kõikide kirikute ema" — keiser Constantinus Suure poolt apostel Pauluse auks püstitatud Püha Pauluse kirik.

Rooma kuulsamate vaatamisväärsuste hulgas on Trevi väljak ja Trevi purskkaev, mis on Rooma kõige kõrgem purskkaev, Hispaania väljak ja trepp, linna ilusaim barokkstiilis Navona väljak Bernini loodud Fontana dei Quattro Fiumi purskkaevuga ja Santa Agnese in Agone kirik.

Veel vaatamisväärsusi: Constantinuse võidukaar, Kapitooliumi küngas, Traianuse sammas, mis on kaetud reljeefidega, millel on kujutatud stseene keiser Traianuse sõjast Daakiaga.

Allikas: Vikipeedia

650
Tagid:
vanim, asutamine, kuupäevad, Romulus, Rooma, Itaalia
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega