Ja sündiski „pronksiöö“

Ja sündiski „pronksiöö“: sündmuste kroonika

464
(Uuendatud 15:51 20.04.2017)
Valitsus teisaldas tolleaegse peaministri ja omaaegse kommunistliku partei funktsionääri Andrus Ansipi aktiivsel isiklikul osavõtul 27. aprillil 2007. aastal mälestussamba nõukogude sõjameestele, kes olid langenud 1944. aastal Tallinna vabastamisel Saksama vägedest. Mälestussammas viidi pealinna südamest Sõjaväekamistule

Eelnevalt oli mälestussammas saksa fašistlikest vallutajatest vabastajatele nimetatud ümber mälestussambaks Teises maailmasõjas langetutele. Kuid maailmakuulsuse pälvis see monument tänu sündmustele, mis toimusid tema lahtimonteerimise ja ümberpaigutamise ajal ja järel, Pronkssõduri nime all.

Nagu võimuesindajad hiljem väitsid, oli mälestussamba kiireloomuline öine minematoimetamine paratamatu abinõu: ajutiselt taraga piiratud matmispaiga ümber kogunes suur hulk inimesi, valdavalt venelasi, kes ei olnud rahul valitsuse otsusega mälestussammas ja selle põhimiku juurde maetud nõukogude sõdurite säilmed mujale viia. Olukord Tõnismäel muutus üha pingelisemaks.

Valitsus tõi rahutuste lainet ette nähes pealinna samahästi kui kõik riigis leiduvad ja valvekorrast vabad politseijõud ning terve hulga Kaitseliidu üksusi.

Ahelikus seisnud politseinikud rääkisid hiljem mingitest provokaatoritest, kes püüdsid ässitada rahvahulka vägivallale, aga ka sellest, et rahvasummast hakati politseinike pihta kive loopima.

Sündmuste tunnistajad, kes seisid politseiaheliku vastas, räägivad vastupidist: inimesed olid rahulolematud, kuid rahulikud, mitte keegi ei mõelnudki politseiahelikku rünnata.

Nüüd on juba raske öelda, mis nimelt sai massirahutusi vallandavaks päästikuks — kas politsei tegevus, kui oli tulnud käsk rahvamass kitsukestele kõrvaltänavatele „kokku pigistada", tundmatud provokaatorid või mälestussamba mahavõtmiseks ettenähtud ehitustehnika kohaletoomine. Täie kindlusega saab öelda üht: kõigi eelnenud nädalate ja päevadega oli pinge üha kasvanud.
Nii algasid Tallinnas massilised tänavarahutused. Samalaadsed rahutused, kuigi väiksemas mastaabis, toimusid Narvas ja teistes linnades.

Vihane rahvahulk, kust vanemad inimesed küll lahkusid, kuid lisandusid sajad nooremad, saabudes Tallinna kesklinna sõprade ja tuttavate telefonikõnede ja SMS-ide peale, täitis kõiki ümberkaudseid tänavaid. Osa meeleavaldajaist hakkas vitriinaknaid puruks peksma ja prügikaste ümber lükkama, keegi paiskas auto kummuli ja süütas põlema. Kümned noorukid — nii venelased kui ka eestlased — asusid rahutusi ära kasutades rüüstama ja röövima: lõhutud akendega kioskitest ja kauplustest tassiti välja alkoholi, sigarette, küpsiseid ja esemeid. Kogu kesklinna ulatuses toimus noorte kokkupõrkeid politseinikega, ilmnes vigastatuid.

„Kõik väljus kontrolli alt. Ühed ärahirmutatud poisid kaklesid teiste, vormirõivais poistega," lausus hiljem eravestluses üks politseiohvitser.

Sajad süüdi ja ilmsüüta meeleavaldajad ning juhuslikud möödujad peksti läbi, võeti vahi alla ja topiti reisisadama pooleliolevasse terminali. Ülejäänud tõrjuti kesklinnast välja, hajutati laiali ja nood läksid tasapisi oma kodudesse laiali.

Segastel asjaoludel sai noahoobist surma üks inimene, Dmitri Ganin.

Integratsiooniga sellisena, nagu seda Eestis tol hetkel mõisteti, oli lõpp. President autasustas mässu mahasurumisel silmapaistnuid. Nõnda ei olnud enam senist riiki, praeguste põlvkondade jaoks ei olnud enam endisi suhteid, said otsa mitte just kuigi edukad, kuid siiski olemas olnud katsed kahte kogukonda ühendada.

Kronoloogia

Pronksiööd olid 2007. aasta 26. aprillist 29. aprillini Tallinnas ja mujal Eestis toimunud tänavarahutused.

Rahutuste ajendiks olid 26. aprillil Tõnismäe haljakul Pronkssõduri juures tehtud ettevalmistused sinna 1945. aastal maetud Punaarmeelaste säilmete arheoloogilise väljakaevamise ja identifitseerimise alustamiseks. Säilmete väljakaevamine ja identifitseerimine pidi algama 27. aprillil kell 10, kuid lükati rahutuste tõttu edasi.

Valdavas osas vene keelt kõnelevad, määratlemata kodakondsuseta, pikka aega Eestis elanud isikud olid juba varem protesteerinud mälestusmärgi teisaldamise ja säilmete ümbermatmise vastu. 26. aprilli hilisõhtul kogunes Tõnismäe haljaku juurde suurem hulk meeleavaldajaid. Avaldati meelt Eesti riigi ja valitsuse vastu, põletati Eesti lippe. Olukord Tõnismäel muutus üha pingelisemaks.

• 26. aprilli õhtul ja ööl vastu 27. aprilli vandaalitses ja rüüstas ligi 1500 inimest Tallinna kesklinnas kauplusi, kioskeid, toitlustus- ja meelelahutuskohti.

• Vigastada sai 44 meeleavaldajat ja 13 politseinikku. Rahutuste käigus toimus meelavaldajate omavahelisi arveteõiendamisi, mille käigus sai vähemalt kaks vene rahvusest inimest pussihaavu ning üks nendest (Dmitri Ganin) suri haiglas. Üle 200 inimese peeti kinni. Materiaalsete kahjude suurus oli esialgsetel hinnangutel 20 miljonit krooni.

• Samal ööl teisaldati Eesti võimude korraldusel Pronkssõduri monument, et see hiljem paigutada Tallinna Kaitseväe Kalmistule.

• 27. aprilli õhtul ja öö vastu 28. aprilli loopisid märatsevad noorukitekambad politseinikke kivide ja pudelitega ning lõhkusid kesklinnas aknaid. Rüüstati Ararati alkoholipoodi ja lillemüügikioskeid Viru tänaval, peksti sisse Estonia teatri, Apollo raamatumaja, Hesburgeri, Kalevi Spa, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Kaubamaja ja mitmete teiste asutuste aknad. Tammsaare pargis valati värviga üle A. H. Tammsaare mälestusmärk.

• Politsei vahistas öö jooksul umbes 600 inimest. Öösel sai vigastada umbes 50 inimest, neist 6 politseinikku.

• Rahutused laienesid ka Jõhvi, Narva, Kohtla-Järvele ja Kiviõlisse.

• 28. aprilli hommikul hinnati kahe öö kahjustusi esialgu 50 miljonile kroonile. Tõnismäel alustati väljakaevamistega. Õhtul kell 18.00 kehtestati üle-eestiline alkoholimüügi keeld kuni 3. maini.

• Nelja päeva jooksul käis kinnipidamiskambritest läbi ligi tuhat inimest. Vahi alla võeti 50 inimest, neist 23 Eesti kodanikku, 21 kodakondsuseta isikut, 1Leedu kodanik, 1 Venemaa Föderatsiooni kodanik; ülejäänud isikute kodakondsuse kohta esialgu andmed puudusid. Prokuratuur alustas 29 kriminaalasja ning kahtlustas 300 isikut.

• Kolme päeva jooksul hukkus Tallinnas üks ja viga sai 156 inimest, neist 58 28. aprilli jooksul.

Allikas: Vikipeedia

464
Tagid:
Pronksiöö, massirahutused, Teine maailmasõda, politsei, Dmitri Ganin
Teema:
"Pronksiöö": aastaid hiljem (29)
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega