Ja sündiski „pronksiöö“

Ja sündiski „pronksiöö“: sündmuste kroonika

125
(Uuendatud 15:51 20.04.2017)
Valitsus teisaldas tolleaegse peaministri ja omaaegse kommunistliku partei funktsionääri Andrus Ansipi aktiivsel isiklikul osavõtul 27. aprillil 2007. aastal mälestussamba nõukogude sõjameestele, kes olid langenud 1944. aastal Tallinna vabastamisel Saksama vägedest. Mälestussammas viidi pealinna südamest Sõjaväekamistule

Eelnevalt oli mälestussammas saksa fašistlikest vallutajatest vabastajatele nimetatud ümber mälestussambaks Teises maailmasõjas langetutele. Kuid maailmakuulsuse pälvis see monument tänu sündmustele, mis toimusid tema lahtimonteerimise ja ümberpaigutamise ajal ja järel, Pronkssõduri nime all.

Nagu võimuesindajad hiljem väitsid, oli mälestussamba kiireloomuline öine minematoimetamine paratamatu abinõu: ajutiselt taraga piiratud matmispaiga ümber kogunes suur hulk inimesi, valdavalt venelasi, kes ei olnud rahul valitsuse otsusega mälestussammas ja selle põhimiku juurde maetud nõukogude sõdurite säilmed mujale viia. Olukord Tõnismäel muutus üha pingelisemaks.

Valitsus tõi rahutuste lainet ette nähes pealinna samahästi kui kõik riigis leiduvad ja valvekorrast vabad politseijõud ning terve hulga Kaitseliidu üksusi.

Ahelikus seisnud politseinikud rääkisid hiljem mingitest provokaatoritest, kes püüdsid ässitada rahvahulka vägivallale, aga ka sellest, et rahvasummast hakati politseinike pihta kive loopima.

Sündmuste tunnistajad, kes seisid politseiaheliku vastas, räägivad vastupidist: inimesed olid rahulolematud, kuid rahulikud, mitte keegi ei mõelnudki politseiahelikku rünnata.

Nüüd on juba raske öelda, mis nimelt sai massirahutusi vallandavaks päästikuks — kas politsei tegevus, kui oli tulnud käsk rahvamass kitsukestele kõrvaltänavatele „kokku pigistada", tundmatud provokaatorid või mälestussamba mahavõtmiseks ettenähtud ehitustehnika kohaletoomine. Täie kindlusega saab öelda üht: kõigi eelnenud nädalate ja päevadega oli pinge üha kasvanud.
Nii algasid Tallinnas massilised tänavarahutused. Samalaadsed rahutused, kuigi väiksemas mastaabis, toimusid Narvas ja teistes linnades.

Vihane rahvahulk, kust vanemad inimesed küll lahkusid, kuid lisandusid sajad nooremad, saabudes Tallinna kesklinna sõprade ja tuttavate telefonikõnede ja SMS-ide peale, täitis kõiki ümberkaudseid tänavaid. Osa meeleavaldajaist hakkas vitriinaknaid puruks peksma ja prügikaste ümber lükkama, keegi paiskas auto kummuli ja süütas põlema. Kümned noorukid — nii venelased kui ka eestlased — asusid rahutusi ära kasutades rüüstama ja röövima: lõhutud akendega kioskitest ja kauplustest tassiti välja alkoholi, sigarette, küpsiseid ja esemeid. Kogu kesklinna ulatuses toimus noorte kokkupõrkeid politseinikega, ilmnes vigastatuid.

„Kõik väljus kontrolli alt. Ühed ärahirmutatud poisid kaklesid teiste, vormirõivais poistega," lausus hiljem eravestluses üks politseiohvitser.

Sajad süüdi ja ilmsüüta meeleavaldajad ning juhuslikud möödujad peksti läbi, võeti vahi alla ja topiti reisisadama pooleliolevasse terminali. Ülejäänud tõrjuti kesklinnast välja, hajutati laiali ja nood läksid tasapisi oma kodudesse laiali.

Segastel asjaoludel sai noahoobist surma üks inimene, Dmitri Ganin.

Integratsiooniga sellisena, nagu seda Eestis tol hetkel mõisteti, oli lõpp. President autasustas mässu mahasurumisel silmapaistnuid. Nõnda ei olnud enam senist riiki, praeguste põlvkondade jaoks ei olnud enam endisi suhteid, said otsa mitte just kuigi edukad, kuid siiski olemas olnud katsed kahte kogukonda ühendada.

Kronoloogia

Pronksiööd olid 2007. aasta 26. aprillist 29. aprillini Tallinnas ja mujal Eestis toimunud tänavarahutused.

Rahutuste ajendiks olid 26. aprillil Tõnismäe haljakul Pronkssõduri juures tehtud ettevalmistused sinna 1945. aastal maetud Punaarmeelaste säilmete arheoloogilise väljakaevamise ja identifitseerimise alustamiseks. Säilmete väljakaevamine ja identifitseerimine pidi algama 27. aprillil kell 10, kuid lükati rahutuste tõttu edasi.

Valdavas osas vene keelt kõnelevad, määratlemata kodakondsuseta, pikka aega Eestis elanud isikud olid juba varem protesteerinud mälestusmärgi teisaldamise ja säilmete ümbermatmise vastu. 26. aprilli hilisõhtul kogunes Tõnismäe haljaku juurde suurem hulk meeleavaldajaid. Avaldati meelt Eesti riigi ja valitsuse vastu, põletati Eesti lippe. Olukord Tõnismäel muutus üha pingelisemaks.

• 26. aprilli õhtul ja ööl vastu 27. aprilli vandaalitses ja rüüstas ligi 1500 inimest Tallinna kesklinnas kauplusi, kioskeid, toitlustus- ja meelelahutuskohti.

• Vigastada sai 44 meeleavaldajat ja 13 politseinikku. Rahutuste käigus toimus meelavaldajate omavahelisi arveteõiendamisi, mille käigus sai vähemalt kaks vene rahvusest inimest pussihaavu ning üks nendest (Dmitri Ganin) suri haiglas. Üle 200 inimese peeti kinni. Materiaalsete kahjude suurus oli esialgsetel hinnangutel 20 miljonit krooni.

• Samal ööl teisaldati Eesti võimude korraldusel Pronkssõduri monument, et see hiljem paigutada Tallinna Kaitseväe Kalmistule.

• 27. aprilli õhtul ja öö vastu 28. aprilli loopisid märatsevad noorukitekambad politseinikke kivide ja pudelitega ning lõhkusid kesklinnas aknaid. Rüüstati Ararati alkoholipoodi ja lillemüügikioskeid Viru tänaval, peksti sisse Estonia teatri, Apollo raamatumaja, Hesburgeri, Kalevi Spa, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Kaubamaja ja mitmete teiste asutuste aknad. Tammsaare pargis valati värviga üle A. H. Tammsaare mälestusmärk.

• Politsei vahistas öö jooksul umbes 600 inimest. Öösel sai vigastada umbes 50 inimest, neist 6 politseinikku.

• Rahutused laienesid ka Jõhvi, Narva, Kohtla-Järvele ja Kiviõlisse.

• 28. aprilli hommikul hinnati kahe öö kahjustusi esialgu 50 miljonile kroonile. Tõnismäel alustati väljakaevamistega. Õhtul kell 18.00 kehtestati üle-eestiline alkoholimüügi keeld kuni 3. maini.

• Nelja päeva jooksul käis kinnipidamiskambritest läbi ligi tuhat inimest. Vahi alla võeti 50 inimest, neist 23 Eesti kodanikku, 21 kodakondsuseta isikut, 1Leedu kodanik, 1 Venemaa Föderatsiooni kodanik; ülejäänud isikute kodakondsuse kohta esialgu andmed puudusid. Prokuratuur alustas 29 kriminaalasja ning kahtlustas 300 isikut.

• Kolme päeva jooksul hukkus Tallinnas üks ja viga sai 156 inimest, neist 58 28. aprilli jooksul.

Allikas: Vikipeedia

125
Tagid:
Pronksiöö, massirahutused, Teine maailmasõda, politsei, Dmitri Ganin
Teema:
„Pronksiöö“: 10 aastat hiljem (20)