Täna mälestab Aserbaidžaani kogukond üle maailma Hodžalõ tragöödiat, illustratiivne foto

Hodžalõ veresauna 25. aastapäev

166
(Uuendatud 14:03 26.02.2017)
Ööl vastu 26. veebruari 1992. aastal tehti maatasa Xocalı (Hodžalõ) linn Aserbaidžaanis, täna mälestab Aserbaidžaani kogukond üle maailma Hodžalõ tragöödiat

Xocalı veresaun (ka Hodžalõ veresaun) oli Mägi-Karabahhi linna Xocalı aserbaidžaanlastest elanike massiline tapmine Armeenia ja SRÜ relvajõudude poolt 25.-26. veebruaril 1992 Mägi-Karabahhi sõja käigus, mida on nimetatud Karabahhi sõja suurimaks verevalamiseks.

Aserbaidžaani poole, Venemaa inimõiguste keskuse Memoriaal, organisatsiooni Human Rights Watch ning teiste rahvusvaheliste vaatlejate väitel panid veresauna toime armeenia rahvusest üksused, väidetavalt Venemaa (endise NSV Liidu) 366. motolaskurpolgu toel, mis oletatavasti ei tegutsenud juhtkonna käsul. Aserbaidžaani võimude kinnitust mööda oli ametlikult hukkunute seas 613 tsiviilisikut, sealhulgas 106 naist ja 83 last.

Lääneriigid ja Lääne meedia nimetavad toimunut Xocalı veresaunaks või Xocalı tragöödiaks. Aserbaidžaani, Pakistani ja Türgi allikad nimetavad seda vahel ka Xocalı genotsiidiks (aseri keeles Xocalı soyqırımı, türgi keeles Hocalı soykırımı) või Xocalı tragöödiaks (aseri keeles Xocalı faciəsi). Armeenia allikad hindavad hukkunute arvu märgatavalt väiksemaks ja nimetavad seda tavaliselt Xocalı lahinguks, Xocalı sündmusteks või mõnikord ka Xocalı tragöödiaks.

Taust

1988. aastal oli linnas umbes 2000 elanikku. Mägi-Karabahhi sõja ning elanike vahetuse tõttu Armeenia ja Aserbaidžaani vahel, samuti Meskheti türklastest põgenike saabumise tõttu Kesk-Aasiast Xocalısse kasvas linna rahvaarv 1991. aastaks 6000-ni.

Xocalı paiknes teel, mis ühendas Şuşat, Stepanakerti ja Aghdami, linnas asus ka piirkonna ainus lennuväli. Human Rights Watchi raportite kohaselt kasutasid Aserbaidžaani relvajõud Xocalıd baasina Stepanakerti linna pommitamisel ning vastusena tulistasid Xocalıd armeenlased.

Mägi-Karabahhi konflikti vältel said nii armeenlastest kui ka aserbaidžaanlastest pogrommide ja etnilise puhastuse ohvrid, mille tulemusel said paljud surma ning veel enamad põgenesid kodunt.

1991. aasta oktoobris katkestas Mägi-Karabahhi Armee maanteeühenduse Xocalı ja Aghdami vahel, nii et linna pääses üksnes helikopteriga. Linna kaitsesid kohalikud OMONi üksused komandör Alif Hajiyevi all, umbes 160 kergelt relvastatud meest. Enne rünnakut oli linn olnud mitu kuud elektri ja gaasita.

Veresaun

Human Rights Watchi kinnitust mööda algas tragöödia siis, kui "suur tsiviilelanike kolonn, mida saatis mõnikümmend taanduvat võitlejat, põgenes linnast pärast seda, kui see langes armeenia üksuste kätte. Teel Aserbaidžaani piirile sattusid nad Armeenia sõjaväeposti otsa ning lasti julmalt maha."

Armeenia pool kinnitab ametlikult, et tapmised toimusid sõjalise operatsiooni käigus ning osalt oli nende põhjuseks asjaolu, et Aserbaidžaani relvajõud vältisid linnaelanike evakueerimist. Armeenia valitsusametnike sõnul tulenes hukkunute suur arv sellest, et põgenevad linnaelanikud olid segunenud taganevate kaitsjatega ning kui Aserbaidžaani väed tagasi tulistasid, avasid armeenlased tule, tappes nii sõdureid kui ka tsiviliste.

Helsinki Watch on tunnistanud, et "vormi kandvad maakaitseväelased, mõned neist relvastatud, olid rahulike elanike massi seas." Human Rights Watch ja Memoriaal pidasid seda Armeenia ametnike selgitust siiski ebaveenvaks ja väitsid, et tsiviilelanike tapmine ei olegi ühelgi juhul õigustatud. Human Rights Watch märkis, et "ründav pool [st Mägi-Karabahhi armeenlaste üksused] on siiski kohustatud järgima ettevaatusmeetmeid, et vältida või minimeerida tsiviilelanike surma. Igal juhul peab ründaja peatama rünnaku, kui saab selgeks, et rünnak võib põhjustada oodatava konkreetse ja otsese sõjalise eduga võrreldes ülemäärase hulga tsiviilelanike hukkumise."

Armeenia pool peab Aserbaidžaani toonase presidendi Ayaz Mütəllibovi intervjuud tõestuseks, et veresauna panid toime mitte Armeenia sõdurid, vaid Aserbaidžaani Rahvarinne võitlejad, kes väidetavalt tulistasid koridori kaudu põgeneda püüdnud omaenda poole tsiviilelanikke.

Ühes intervjuus teatas Mütəllibov, et kogu sündmus võis olla opositsiooni vandenõu tema valitsuse maine halvendamiseks. Hilisemates intervjuudes mõistis Mütəllibov siiski armeenlased hukka tema sõnade valetõlgenduse eest. Usutakse ka, et Xocalı veresauna salvestanud aserbaidžaani ajakirjanik Tšõngõz Mustafajev tapeti kahtlastel asjaoludel, kui ta kogus infot Aserbaidžaani Rahvarinde võitlejate rünnaku kohta nende enda poole tsivilistidele.

Teise armeenlaste teooria kohaselt tapsid Aserbaidžaani Rahvarinde sõdurid sadakond aseri ja armeenia tsiviilelanikku, seejärel ajasid laibad segamini ja süüdistasid armeenlasi. Selles selgituses siiski valdavalt kaheldakse. Ka Human Rights Watchi tegevidrektor on öelnud: "Me peame tsiviilisikute surma eest otseselt vastutavaks Karabahhi armeenlaste vägesid. Ei meie ega Memoriaali raportis ole tõendeid väitmaks, et Aserbaidžaani väed takistasid aseri tsiviilelanike põgenemist või tulistasid nende pihta."

Samal ajal tunnistasid mõned Armeenia allikad Armeenia osapoole süüd. Armeenia sõjaväejuhi Monte Melkonjani vend Markar Melkonjan kinintas: "Xocalı oli strateegiline sihtmärk, kuid see oli ka kättemaksuakt." Xocalı veresauna kuupäeval oli eriline tähendus: see eelnes armeenlastevastase Sumgaiti pogrommi neljandale aastapäevale. Melkonjan mainis kahe Armeenia üksuse, Arabo ja Aramo erilist rolli, mille võitlejad torkasid surnuks palju aseri tsiviliste.

Armeenia praeguse presidendi, pikaajalise kaitseministri ja Armeenia julgeolekunõukogu esimehe Serž Sargsjani sõnul hukkunute arvu "paisutati ulatuslikult" ning põgenevad aserbaidžaanlased avaldasid relvastatud vastupanu. Samas kinnitas ta: "Enne Xocalıd arvasid aserbaidžaanlased, et meiega võib nalja heita, nad arvasid, et armeenlased on rahvas, kes ei suuda tõsta kätt tsiviilelanike vastu. Me suutsime murda selle [stereotüübi]. Just see juhtuski. Ja peaksime arvestama sedagi, et osa neist poistest oli põgenenud Bakuust ja Sumgaitist."

Aserbaidžaani ajakirjanik Ejnulla Fatullajev kirjutas ühes artiklis, et kohtas ajutiselt Naftalani asunud Xocalı põgenikke, kelle väitel ei avanud nende pihta tuld koridori taga asetsenud Armeenia sõdurid. Selle asemel juhatasid mõned Aserbaidžaani Rahvarinde võitlejad millegipärast osa põgenikke Nakhitševanikhi külla, mis oli tollal armeenlaste Askerani pataljoni kontrolli all. Teist põgenikerühma tabas kahurituli, kui nad jõudsid Aghdami piirkonda.

Allikas: Vikipeedia

166
Tagid:
genotsiid, veresaun, tragöödia, Karabahhi sõda, Hodžalõ, Aserbaidžaan
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega