Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks keerukamaid keeli

Eesti keel kuulutati riigikeeleks

206
7. detsembril 1988. a. tegi Eesti NSV Ülemnõukogu konstitutsiooniparanduse, millega eesti keel kuulutati riigikeeleks.

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.

Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1 miljon inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on riigikeel. 2012. aasta seisuga kõneles eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas. Võõrkeelena kõneles 2012. aasta seisuga eesti keelt 168 000 inimest.

2004. aastast on eesti keel üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.

Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet — lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse.

Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks keerukamaid keeli.

Tänapäeval uuritakse eesti keelt Eesti Keele Instituudis Tallinnas, Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja mitmetes teistes teadusasutustes üle maailma.

206
Tagid:
riigikeel, eesti keel, Eesti Keele Instituut,