Buda munk. Foto on illustratiivne.

Buda usu munk Karl Tõnisson pidas Kopli vanas rahvamajas kõne

61

15. septembril 1927 pidas buda usu munk Karl Tõnisson (Vend Vahindra) Kopli vanas rahvamajas kõne teemal "Mis on Buddha usk meie maale ja rahvale".

Vend Vahindra, kodanikunimega Karl Tõnisson, Lätis Kārlis Tennisons; hüüdnimi paljasjalgne Tõnisson (20. august ukj 1883 Umbusi — 5. mai 1962 Myanmar (Birma), Yangon (Ranguun)) oli esimene buda munk, kes tegutses Eestis.

Vend Vahindra oli üks esimesi budismi propageerijaid Ida-Euroopas ning üldse üks esimesi läänlasi, kes valis buda munga eluviisi.

1917-1923 rändas Vend Vahindra Aasias. Ise väitis ta, et käis Burjaatias ja Tiibetis, kuid mõlemas on põhjust kahelda. 1923 Baltimaadesse naastes võttis ta Läti kodakondsuse ja tegi end sealjuures 10 aastat vanemaks, mistõttu aeg-ajalt on tema sünniaastaks ekslikult kirjutatud 1873. Eestis elas ta 1927-1930 ja lahkus siit siis lõplikult, sõites laevaga Ranguuni.

Ta avaldas kolm eestikeelset ja ühe lätikeelse raamatu, milles tutvustas oma vaateid. Baltimaades viibitud aja jooksul ilmnes teatud lähenemine uuspaganlusele ja äge antikristlus. Selles osas väitis ta end juhinduvat teaduslikest alustest ja tunnustas evolutsiooniteooriat, mis kirikuringkondades tollal üldine ei olnud. Ta otsis kajastusi balti ja soome-ugri rahvakultuuri kokkupuuteid budismiga, sealhulgas meie rahvuseepostest, mis on kunsteeposed.

XIII dalai-laama nimetas ta esimeseks Läti, Eesti ja Leedu budistlikuks peapiiskopiks. Vend Vahindra suri 1962. aastal Birmas pühakuna.

 

61