Eesti-Vene piir.

Eesti sai tagasi Perdaku ja Podmotsa asula

117
(Uuendatud 11:50 09.09.2016)

9. septembril 1957 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi vastu otsuse "Eesti NSV ja Vene NFSV vahelise piiri osalisest muutmisest". Venemaa koosseisu läksid Kljutši, Malaja Kuliška ja Dubki, Eesti sai tagasi Perdaku ja Podmotsa asula.

Dubki (vene Дубки, eesti keeles Tupka, setu keeles Tuupka) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Krupi vallas. Küla kuulus aastatel 1920 kuni 1944 Eesti Vabariigi Petseri maakonda ja liideti 1944 NSVl-ga. Küla asub neeme tipul Pihkva järve ääres ja maismaalt piirneb ta ainult Eesti territooriumiga, seega on tegemist Venemaa eksklaaviga. 2005. aasta piirilepe olukorda ei muutnud.

Perdaku (kohalik hääldus Perdagu; kasutatakse ka Perdaga, Pärdagu, Perdovka) on küla Põlva maakonnas Värska vallas Eesti-Venemaa piiri ääres. Külas asusid mitmed savipotivabrikud. Neist kuulsaim oli Pliini savipotivabrik. Lisaks tegutsesid seal ka Võsonurmi savipotivabrik ja Martin Jõesuule savipotivabrik.

Podmotsa (ka: Podmogolitsõ, Potmolitsa, Potvitsa, Parve ja Kalda) on küla Põlva maakonnas Värska vallas Eesti-Venemaa piiri ääres. Külas paikneb kokku kuus kääbast, mis on kõik arvel arheoloogiamälestistena. Veel kaks kääbast jäävad naaberküla Velna territooriumile. Külas on ka väike kalmistu, mille keskel on Podmotsa tsässon. Külast põhjapoole jääb Kulje laht. Lahe ääres asub Koolusaare nimeline koht, kus sõja ajal olla külainimesed paos käinud. Külla viib ainult Värska-Podmotsa tee.

 

117