Saksaq sõjaväe lennukid. 1941.

Saksa lennukid pommitasid laevade konvoid, mis oli teel Tallinnast Kroonlinna

28

Saksa õhujõudude lennukid pommitasid laevade konvoid, mis oli teel Tallinnast Kroonlinna. Eesti aurik Eestirand sai tabamuse ja kapten juhtis selle madalikule Prangli saare lähedal.

Eestirand oli 1910. aastal Šotimaal ehitatud aurulaev, mis oli hiljem Eestis kasutusel kalapüügilaevana ja kaubalaevana. Aastail 1932-1939 oli see Eesti suurim laev. Laeva kapteniteks olid Jakob Lepni ja Jakob Jürisson, hiljem Boris Nelke.

1941. aastal, kui algas Nõukogude-Saksa sõda, võeti Eestirand aga Punalaevastikku transpordilaevana VT-532. Augustis määrati Eestirand konvoisse, kes transportis Eestist Nõukogude Armeesse mobiliseerituid Kroonlinna. Laeval oli ligikaudu 3500 meest (mõnede allikate kohaselt isegi umbes 5000 meest), nende hulgas ka ligi 40 Eesti kõrgemat ohvitseri, kes olid arreteerimislainest kõrvale jäänud.

Laeva pardal oli ka 75 teost Eesti Kunstimuuseumi kogust, mis olid määratud Peterburi evakueerimiseks. Pole teada, mis neist teostest hiljem sai.

Konvoi väljus Tallinnast 24. augustil kell 10.

Keri saare juures ründasid konvoid Saksa õhujõudude lennukid. Laev sai kaks pommitabamust, kuid tänu veekindlatele vaheseintele jäi veepinnale. Pommitamise käigus hukkus laeval 44 inimest. Tekkis aga lisaks paanika ja mitusada meest hüppas üle parda — enamik neist uppus. Laeva kapten Boris Nelke keeldus hoolimata punase politruki ähvardusest konvoiga koos edasi sõitmast, vaid juhtis kahest pommitabamusest lekkiva laeva Prangli saare lähedusse madalikule. Süsteemile vastu hakkamine oli toona hulljulge otsus, kuid sellega päästis kapten hulga inimelusid.

Järgmisel päeval pommitas üks saksa lennuk veelkord rannast umbes 300 meetri kaugusel seisvat laeva. Kaks ahtrit tabanud pommi panid laeva lõplikult merepõhjale seisma.

2762 (teiste allikate kohaselt 2672) meest jõudis laevalt Pranglile. Pääsenute hulgas oli näiteks ka dirigent Neeme Järvi isa August Järvi. Suurema pundiga saarele jõudnud, võeti seal kolonel Arved Engmanni juhtimisel võim enda kätte. Kohapeal olevatelt vene sõjaväelastelt võeti ära relvad ning kõrge männi tippu heisati Eesti Vabariigi lipp.

Pärastpoole jõudsid pääsenud tagasi mandrile, mis oli juba Saksa võimu all.

 

28