Politoloog Sergei Mihhejev.

Katastroofi anatoomia. 1991. aasta augustiputš

158
Moskvas toimunud augustiputši 25. aastapäeva puhul palus Sputnik politoloog Sergei Mihhejevil hinnata õppetunde 1991. aasta sündmustest, mis viisid selleni, et 290 miljoni NSV Liidu elaniku elu muutus.

TALLINN, 20. august — Sputnik. 19. augustil hakati kõikidel telekanalitel harjumuspäraste teleprogrammide asemel transleerima balletti "Luikede järv", Moskvasse aga sisenesid tankid. Nendest sündmustest on möödunud 25 aastat ja on selgunud, et just neil augustipäevil toimus riigi lõhenemine ning 290 miljoni inimese (just nii suur oli NSV Liidu rahvaarv) elu muutus pöördumatult.

1991. aasta augustisündmuste tagajärgedest ja õppetundidest palus Sputnik rääkida tuntud politoloog Sergei Mihhejevil.

— Sergei Aleksandrovitš, kuidas võiks ühe sõnaga iseloomustada1991. aasta augusti tagajärgi?

— Pettumus. Ja nagu mulle tundub, et üleüldine. Ei pettunud vaid need, kes said nõukogude majanduse tükeldamisest suure tüki isiklikku omandusse. Nõukogude patriootidele olid need sündmused aga täielikuks katastroofiks.

Mulle tundub, et toona, 1991. aastal, ootasid liberaalselt meelestatud inimesed hoopis midagi muud. Suurem osa intelligentsist: nõukogude õpetajad, arstid, insenerid, kes toona toetasid demokraatlikke ümberkorraldusi, sattusid lõhkise küna ette. Mulle tundub, et just nemad kannatasid kõige rohkem. Turud olid hiljem kõikvõimalikest teaduste kandidaatidest, doktoritest ja dotsentidest küllastunud. See tähendab, et ka nemad ei oodanud seda, mis tegelikult välja kukkus.

— Millised olid teie arvates selle augustikuu tagajärjed? Keegi nimetab neid katastroofilisteks, kuid liberaalide leeris on arvamus suisa vastupidine.

— Reaalne ja vaieldamatu tagajärg oli NSV Liidu lagunemine, Venemaa ajalooline kaotus ja vähemalt paarisaja-aastane tagasiminek. See oli majanduslik taandareng poole võrra ja kohati suisa häving. See oli allesjäänud majanduse põhjalik uutmine (perestroika), kusjuures toormest sõltuvuse suunas.

Augustisündmuste tagajärjeks oli ka hulk lokaalseid konflikte, millest mõned ei ole lõppenud tänaseni. Keegi ei ole siiamaani võtnud vaevaks kokku lugeda, kui palju inimesi Nõukogude Liidu lagunemise tõttu hukkus, kui palju inimesi tapeti konfliktides, aeti ära oma senistest elupaikadest, kui paljud said surma "kriminaalses revolutsioonis".

Kõige suurem pettus, nagu mulle tundub, seisnes selles, et putši puhkedes, 19. augustil 1991, ei mõelnud keegi sellele, et see viib tohutu riigi lagunemisele. 99% inimestest, kes Valge maja (tol ajal Vene NFSV Ülemnõukogu hoone Moskvas — toim.) esisele väljakule tulid, polnud mõtteiski, et ees seisab üldine katastroof.

— Milliseid järeldusi peaks tegema nendest sündmustest ja kõigest järgnenust?

— Peamine õppetund tulevikuks — tuleb olla targem. Ei tohi lasta end petta ilusatest muinasjuttudest, ei tohi olla roosade unistuste kütkeis. Tuleb elada reaalsuses ja aru saada, et keegi ei hakka meie huve kaitsma, kui me ise enda eest ei seisa. Seepärast peab olema mõistlik ja mitte tormata esimese üleskutse peale oma riiki kukutama.

Kes on süüdi?

— Kas 1991. aasta sündmusi võib pidada "värviliseks revolutsiooniks"?

— See sõltub maitse-eelistustest. Soovi korral võib seda "värviliseks revolutsiooniks" nimetada küll, sest põhimõtteliselt paljude tunnuste järgi ta sellise määratluse alla tõepoolest mahub. Teisest küljest, rääkides "värvilisest revolutsioonist" kui varem ettevalmistatud aktist, siis selle kohta on tõendeid vähevõitu.

Ma tean, et on olemas ka vandenõuteooria pooldajaid, et Gorbatšov oli LKA (USA luure keskagentuur — CIA — toim.) agent. See tähendab, et kõike seda valmistati justkui ette juba mitu-mitu aastat. Mina arvan, et see on liialdus, kusjuures üsna naiivne. See on katse ennast õigustada ja öelda: "Meil polnud mingeid probleeme, meie ei puutu asjasse. Selle kõik korraldasid LKA agendid."

Olukord oli tegelikult palju keerulisem. Liidus olid reaalsed kriisinähtused, toimus reaalne võimuvõitlus. LKA agendid, kui nad olid (ilmselt siiski olid), läksid närvi, see on selge. Sellepärast, et nad olid selle kallal palju-palju aastaid töötanud. Kuid öelda, et nemad selle olukorra kavandasid ja läbi viisid, ma ei saa.

— Räägime nüüd eliitide osast. Kumb eliit on rohkem süüdi: kas üleliiduline või regionaalsed?

— Minu arvates on nad võrdsel määral vastutavad selle küünilisuse eest, millega nad sellesse olukorda suhtusid. Ühest küljest, üleliiduline eliit, kellel olid kõik vahendid protsessi pidurdamiseks, et see riiki ei kukutaks, et olukorda lahendada ja suunata, lihtsalt loobus riigi juhtimisest. Osalt rumalusest, osalt alatusest, osalt oskamatusest.

Regionaalsed eliidid ei häbenenud minu arvates oma sündsusetut palet varjamast. Niipea, kui olukord võimaldas, viskusid nad millelegi mõtlemata võimuvõitlusesse, mõtlemata, mis saab nende vabariigist homme, mõtlemata, kas need protsessid saavad olema hukatuslikud või mitte. Seepärast on süüdi kõik.

— Valge Maja kaitsmine oli idealism, idealism on aga naiivsuse tagajärg. Miks oli nõukogude rahvas nii naiivne?

— Rahvas kui selline, on üldse naiivne. Ja väga tihti laseb ta endaga manipuleerida, eriti kui selged ajaloolised ja moraalsed orientiirid kaovad ning tähelepanu fokusseerub talle koheselt saabuda lubatud edule.

Need on ikka needsamad loteriid, mingid investeerimispüramiidid. Sellepärast inimesed nende järele haaravadki? Nad ju teavad, et neid petetakse aga ikka lähevad kaasa.

Ma arvan, et naiivsed ei ole mitte ainult nõukogude inimesed. Seepärast peaksid inimesed kahtlemata mõtlema oma peaga ja kaks-kolm sammu ette vaatama, prognoosima, millega see kõik tegelikkuses lõppeda võib. Siin, näete, on pildike, mida mulle näidatakse aga see siin, millega see kõik lõppeda võib.

Kuid eliidid olid antud olukorras kahtlemata rohkem süüdi, kui rahvas.

 

Küsimustele vastaja arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

158
Teema:
Veerand sajandit ilma NSV Liiduta (21)
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega