Rein Veidemann.

Rein Veidemann: kui Jumal on olemas, siis ta ka Eestit sel dramaatilisel hetkel hoidis

87
(Uuendatud 07:44 19.08.2016)
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist tähistame 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.02 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest".

TALLINN, 18. august — Sputnik. Veerand sajandit tagasi taastas Eesti oma riikliku iseseisvuse. Meenutab kirjanik, kirjandusteadlane ja Eesti taasiseseisvuse hetkel Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadik, professor Rein Veidemann.

— Täna nii kaugeid aegu meenutades, mis on Teile eriti eredalt meelde jäänud 1991. aasta sündmustest? See võib olla mingi fakt või inimene, kellegi tegu, emotsioon, kellegi lausutud sõnad, isegi ilmaolud, kui see assotsieerub Teil just nende sündmustega.

— 20. augustil paistis päike. 19. augustil Moskvas alanud putš oli toonud Tallinna Pihkva dessantdiviisi soomukid. Kehtis eriolukord. Tanketid ootasid Tondi kasarmutes käsku rünnata. Vaatamata vägivalla puhkemise ohule kutsus Rahvarinne rahvast Vabaduse väljakule meeleavaldusele. Neid oli tuhandeid. Pidasin seal kõne, milles teatasin, et juhul kui putš läbi läheb, alustame vägivallatut vastupanu, aga ei loobu vabadusest. Kunstnikud Heinz Valk ja Enn Põldroos nõudsid Ülemnõukogult Eesti iseseisvuse kohest väljakuuluamist. Seda tegi ka miitingul kõnelnud Edgar Savisaar. Olime kõik Ülemnõukogu liikmed ja sealt Vabaduse väljakult me ka Toompeale läksime.

Üks liigutavamaid hetki Vabaduse väljakul oli see, kui Välis-Eesti legendaarne koorijuht Roman Toi juhatas rahvusmeeskoori, kes laulis isamaalisi laule. Üks neist oli "Hoia, Jumal, Eestit!" Ja kui Jumal on olemas, siis ta ka Eestit sel dramaatilisel hetkel hoidis.

Kui me samal õhtul kell 23.04 Eesti iseseisvuse taastasime ja ma Toompealt koju hakkasin minema, tuli mulle vastu üks vanem mees, pisarad silmis. Ta ütles, et meie poolt oli see mehetegu ja et ta on õnnelik, et on elanud hetkeni, mil saab näha taas vaba ja iseseisvat Eesti riiki.

— Kuidas Te hindate oma toonaseid tegusid ja neil päevi öeldut praegu? Kas oleksite, kui selline võimalus oleks, teinud tol ajal midagi teistmoodi?

— Ei oleks. Sest kaks teist võimalust, putši õnnestumise korral tõenäoliselt vallandunud verine kodusõda või Gorbatšovi poolt putši mahasurumine ning võimule tagasi pääsemine oleksid Eestile igal juhul tähendanud blokaadi ja võimalik et koguni kaost. Jeltsini võimuletulek Venemaal, Venemaa enda konstitueerimine suveräänse riigina ning paljude seniste liiduvabariikide enesemääramisega kaasnenud setsessioon — just see hoidis ära kaose. Kui hiljem on tahetud näha selles geopoliitilist kollapsit, siis nähakse seda imperiaalsest vaatepunktist.

Tol hetkel loodeti, et Jeltsini Venemaast saab demokraatlik suurriik, kelle autoriteet põhineb mitte ekspansiivsusel, vaid sisemisel suurusel ja õitsengul. Eesti oli selles ajaloo murdepunktis erinevas olukorras võrreldes teiste nõukogude "vennasvabariikidega". Eesti oli olnud viiskümmend aastat Nõukogude Liidu poolt annekteeritud riik, mis omakorda lähtus 1939. aasta Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollist, millega Ida-Euroopa jagati ära Hitleri ja Stalini vahel. Eesti vabanemine ja iseseisvumine oli ajaloolise ja rahvusvahelise õiguse taastamine.

— Kui Teil oleks võimalus püstitada nende, Eesti iseseisvumisele viinud sündmuste auks mälestussammas, milline võiks see välja näha?

— Eesti rahvuslind on pääsuke. See võiks olla pääsukese pesa, milles pojad (sümboolselt Eesti tulevik), ootamas, nokad ammuli toitu (sümboolselt: vabadust) ja kuhu pääsukeste paar (sümboolselt: põlvkonnad, kes Eesti iseseisvuse taastasid) on lendamas. See oleks mälestussammas Eestile kui kodule, mille me taastasime 20. augustil 1991.

— Kas Te olete rahul sellega, kuidas elab ja areneb praegune Eesti? Kas see vastab Teie ettekujutusele sellest, milliseks lootsite meie riiki arenema iseseisvaks saades?

— Olen oma loomult idealist. Muidugi kujutlesin, et vabanedes saab Eestistki õige pea samasugune Põhjala riik nagu Soome, Rootsi, Taani ja Norra. Üks põlvkond on nüüd vabas ja iseseisvas riigis üles kasvanud, oleme poolel teel Põhjala riikide tasemeni. Algkiirendus oli igatahes muljetavaldav. Oleme eksistentsiaalselt sidunud end Läänega (Euroopa Liidu ja NATO liikmelisus). Keskmise elatustaseme poolest kuulume arenenud riikide ülemisse poolde. Eesti on korras. Veendumaks selles piisab Eestis ringi sõita: ülesvuntsitud maakodud, puhtad linnad, hooldatud ja viljakad põllud, suured farmid, mahetalud. Puhta looduse poolest oleme taas sama rikkad kui teised Põhjala riigid. On elamis- ja hingamisruumi.

— Kas Te olete rahul sellega, mis Teil isiklikult on õnnestunud nende aastatega saavutada?

— Olen küll. Olen kakskümmend aastat saanud ülikoolides õpetada eesti kultuuri, mind on valitud kahe ülikooli, Tartu ja Tallinna ülikooli professoriks. Olen kõik see aeg kirjutanud ajalehtedele artikleid ja retsensioone, ilma et pidanuksin mõtlema, kas seda tsenseeritakse. Olen saanud olla vaba oma mõtetes ja väljenduses. Olen avaldanud 15 raamatut, mitu romaani, novelle, ilmumas on luulekogu. Olen saanud seda, millele olen rajanud oma elu mõtte — pühendada end eesti kultuuri kestmisele.

— Kuidas Te hindate tavainimese argielu endises NSV Liidus (enne selle lagunemist) võrrelduna meie praeguse argieluga: inimeste sotsiaalse kaitstuse seisukohalt, hindade tasemelt, hariduse saamise võimalustelt jne?

— Argielu Nõukogude Liidus ja tänases Eestis on võrreldamatu. Kui Nõukogude Liidus kulus suur osa inimeste energiast elus püsimiseks (tunglemisele lakkamatutes sabades), siis nüüd sõltub toimetulek suures osas inimestest endist, nende pealehakkamisest, ettevõtlikkusest, hariduspüüust. Nõukogude ajal polnud võimalusigi või tuli neid "kombineerida".

Nüüd on võimalused kõigi jaoks olemas. Jah, maailmavaatelt sotsiaaldemokraadina jälgin kogu aeg, et võimalused töö leidmiseks, hariduse ja arstiabi saamiseks oleksid võrdsed nii neile, kes elavad Eesti äärealadel, kui ka neile, kelle sissetulekud on keskmisest väiksemad. Sotsiaaldemokraatlikku mõõdet Eesti poliitikas võiks olla rohkem. Praegune maksusüsteem ei võimalda ebavõrdsuse vähendamist. Näeme seda isegi ettevõtluses, kus tööjõukulud on suured, mis seab ettevõtjad turul ebavõrdsesse konkurentsi.

— Kas Te peate NSV Liidu lagunemist maailmale ja Euroopale õnnistuseks või probleemiks?

— Ajaloos on kõik impeeriumid ühel päeval lagunenud, alates Rooma riigist, Osmanite impeeriumist ja lõpetades Inglise, Prantsuse koloniaalimpeeriumide, Austria-Ungari ning Nõukogude Liiduga. Vabanenud rahvastele on lagunemine olnud nendele eneseteostusvõimaluse loomine. Kui nad selle võimaluse on realiseerinud, saades ise oma eluga hakkama, siis on olnud vabanemine neile ka õnnistuseks. Probleemiks on see olnud impeeriumi valitsevatele rahvastele ja valitsejatele endile.

Ajalugu on näidanud sedagi, et impeeriumide lagunemisega pole kaasnenud imperiaalse mõtlemise kadu. Suur tahab ikka olla veel suurem, väike peab lakkamatult võitlema oma õiguse eest elada võrdselt suurtega.

 

 

87
Teema:
Veerand sajandit ilma NSV Liiduta (21)
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega