Rein Veidemann.

Rein Veidemann: kui Jumal on olemas, siis ta ka Eestit sel dramaatilisel hetkel hoidis

51
(Uuendatud 07:44 19.08.2016)
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist tähistame 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.02 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest".

TALLINN, 18. august — Sputnik. Veerand sajandit tagasi taastas Eesti oma riikliku iseseisvuse. Meenutab kirjanik, kirjandusteadlane ja Eesti taasiseseisvuse hetkel Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadik, professor Rein Veidemann.

— Täna nii kaugeid aegu meenutades, mis on Teile eriti eredalt meelde jäänud 1991. aasta sündmustest? See võib olla mingi fakt või inimene, kellegi tegu, emotsioon, kellegi lausutud sõnad, isegi ilmaolud, kui see assotsieerub Teil just nende sündmustega.

— 20. augustil paistis päike. 19. augustil Moskvas alanud putš oli toonud Tallinna Pihkva dessantdiviisi soomukid. Kehtis eriolukord. Tanketid ootasid Tondi kasarmutes käsku rünnata. Vaatamata vägivalla puhkemise ohule kutsus Rahvarinne rahvast Vabaduse väljakule meeleavaldusele. Neid oli tuhandeid. Pidasin seal kõne, milles teatasin, et juhul kui putš läbi läheb, alustame vägivallatut vastupanu, aga ei loobu vabadusest. Kunstnikud Heinz Valk ja Enn Põldroos nõudsid Ülemnõukogult Eesti iseseisvuse kohest väljakuuluamist. Seda tegi ka miitingul kõnelnud Edgar Savisaar. Olime kõik Ülemnõukogu liikmed ja sealt Vabaduse väljakult me ka Toompeale läksime.

Üks liigutavamaid hetki Vabaduse väljakul oli see, kui Välis-Eesti legendaarne koorijuht Roman Toi juhatas rahvusmeeskoori, kes laulis isamaalisi laule. Üks neist oli "Hoia, Jumal, Eestit!" Ja kui Jumal on olemas, siis ta ka Eestit sel dramaatilisel hetkel hoidis.

Kui me samal õhtul kell 23.04 Eesti iseseisvuse taastasime ja ma Toompealt koju hakkasin minema, tuli mulle vastu üks vanem mees, pisarad silmis. Ta ütles, et meie poolt oli see mehetegu ja et ta on õnnelik, et on elanud hetkeni, mil saab näha taas vaba ja iseseisvat Eesti riiki.

— Kuidas Te hindate oma toonaseid tegusid ja neil päevi öeldut praegu? Kas oleksite, kui selline võimalus oleks, teinud tol ajal midagi teistmoodi?

— Ei oleks. Sest kaks teist võimalust, putši õnnestumise korral tõenäoliselt vallandunud verine kodusõda või Gorbatšovi poolt putši mahasurumine ning võimule tagasi pääsemine oleksid Eestile igal juhul tähendanud blokaadi ja võimalik et koguni kaost. Jeltsini võimuletulek Venemaal, Venemaa enda konstitueerimine suveräänse riigina ning paljude seniste liiduvabariikide enesemääramisega kaasnenud setsessioon — just see hoidis ära kaose. Kui hiljem on tahetud näha selles geopoliitilist kollapsit, siis nähakse seda imperiaalsest vaatepunktist.

Tol hetkel loodeti, et Jeltsini Venemaast saab demokraatlik suurriik, kelle autoriteet põhineb mitte ekspansiivsusel, vaid sisemisel suurusel ja õitsengul. Eesti oli selles ajaloo murdepunktis erinevas olukorras võrreldes teiste nõukogude "vennasvabariikidega". Eesti oli olnud viiskümmend aastat Nõukogude Liidu poolt annekteeritud riik, mis omakorda lähtus 1939. aasta Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollist, millega Ida-Euroopa jagati ära Hitleri ja Stalini vahel. Eesti vabanemine ja iseseisvumine oli ajaloolise ja rahvusvahelise õiguse taastamine.

— Kui Teil oleks võimalus püstitada nende, Eesti iseseisvumisele viinud sündmuste auks mälestussammas, milline võiks see välja näha?

— Eesti rahvuslind on pääsuke. See võiks olla pääsukese pesa, milles pojad (sümboolselt Eesti tulevik), ootamas, nokad ammuli toitu (sümboolselt: vabadust) ja kuhu pääsukeste paar (sümboolselt: põlvkonnad, kes Eesti iseseisvuse taastasid) on lendamas. See oleks mälestussammas Eestile kui kodule, mille me taastasime 20. augustil 1991.

— Kas Te olete rahul sellega, kuidas elab ja areneb praegune Eesti? Kas see vastab Teie ettekujutusele sellest, milliseks lootsite meie riiki arenema iseseisvaks saades?

— Olen oma loomult idealist. Muidugi kujutlesin, et vabanedes saab Eestistki õige pea samasugune Põhjala riik nagu Soome, Rootsi, Taani ja Norra. Üks põlvkond on nüüd vabas ja iseseisvas riigis üles kasvanud, oleme poolel teel Põhjala riikide tasemeni. Algkiirendus oli igatahes muljetavaldav. Oleme eksistentsiaalselt sidunud end Läänega (Euroopa Liidu ja NATO liikmelisus). Keskmise elatustaseme poolest kuulume arenenud riikide ülemisse poolde. Eesti on korras. Veendumaks selles piisab Eestis ringi sõita: ülesvuntsitud maakodud, puhtad linnad, hooldatud ja viljakad põllud, suured farmid, mahetalud. Puhta looduse poolest oleme taas sama rikkad kui teised Põhjala riigid. On elamis- ja hingamisruumi.

— Kas Te olete rahul sellega, mis Teil isiklikult on õnnestunud nende aastatega saavutada?

— Olen küll. Olen kakskümmend aastat saanud ülikoolides õpetada eesti kultuuri, mind on valitud kahe ülikooli, Tartu ja Tallinna ülikooli professoriks. Olen kõik see aeg kirjutanud ajalehtedele artikleid ja retsensioone, ilma et pidanuksin mõtlema, kas seda tsenseeritakse. Olen saanud olla vaba oma mõtetes ja väljenduses. Olen avaldanud 15 raamatut, mitu romaani, novelle, ilmumas on luulekogu. Olen saanud seda, millele olen rajanud oma elu mõtte — pühendada end eesti kultuuri kestmisele.

— Kuidas Te hindate tavainimese argielu endises NSV Liidus (enne selle lagunemist) võrrelduna meie praeguse argieluga: inimeste sotsiaalse kaitstuse seisukohalt, hindade tasemelt, hariduse saamise võimalustelt jne?

— Argielu Nõukogude Liidus ja tänases Eestis on võrreldamatu. Kui Nõukogude Liidus kulus suur osa inimeste energiast elus püsimiseks (tunglemisele lakkamatutes sabades), siis nüüd sõltub toimetulek suures osas inimestest endist, nende pealehakkamisest, ettevõtlikkusest, hariduspüüust. Nõukogude ajal polnud võimalusigi või tuli neid "kombineerida".

Nüüd on võimalused kõigi jaoks olemas. Jah, maailmavaatelt sotsiaaldemokraadina jälgin kogu aeg, et võimalused töö leidmiseks, hariduse ja arstiabi saamiseks oleksid võrdsed nii neile, kes elavad Eesti äärealadel, kui ka neile, kelle sissetulekud on keskmisest väiksemad. Sotsiaaldemokraatlikku mõõdet Eesti poliitikas võiks olla rohkem. Praegune maksusüsteem ei võimalda ebavõrdsuse vähendamist. Näeme seda isegi ettevõtluses, kus tööjõukulud on suured, mis seab ettevõtjad turul ebavõrdsesse konkurentsi.

— Kas Te peate NSV Liidu lagunemist maailmale ja Euroopale õnnistuseks või probleemiks?

— Ajaloos on kõik impeeriumid ühel päeval lagunenud, alates Rooma riigist, Osmanite impeeriumist ja lõpetades Inglise, Prantsuse koloniaalimpeeriumide, Austria-Ungari ning Nõukogude Liiduga. Vabanenud rahvastele on lagunemine olnud nendele eneseteostusvõimaluse loomine. Kui nad selle võimaluse on realiseerinud, saades ise oma eluga hakkama, siis on olnud vabanemine neile ka õnnistuseks. Probleemiks on see olnud impeeriumi valitsevatele rahvastele ja valitsejatele endile.

Ajalugu on näidanud sedagi, et impeeriumide lagunemisega pole kaasnenud imperiaalse mõtlemise kadu. Suur tahab ikka olla veel suurem, väike peab lakkamatult võitlema oma õiguse eest elada võrdselt suurtega.

 

 

51
Teema:
Veerand sajandit ilma NSV Liiduta (21)