Mõnel pool seostati tänast päeva ka karukultusega.

Täna on karusepäev

25

13. juuli on karusepäev. Karusepäev langeb aasta kuumimale ajale ja seda öeldi ennevanasti suveharjaks olevat.

Kuigi muistsete eestlaste kommetes on tootemloomade osas olnud suundumus rohkem hundi poole, on liikvel arvamusi, et mõnel pool seostati tänast päeva ka karukultusega. Neil aladel püüti ikka metsast ja metsaheinamaadest sel päeval eemale hoida. Tööd katsuti metsloomade kartuse tõttu üldse vähe teha.

Omal ajal arvati, et karusepäev on see kõige parem aeg rukkiussi tõrjumiseks ja selle tarvis pidi kasvõi ühe vao põllumaasse sisse ajama. Rukkiussivastane ennetav maagia pidi tulemuslikult mõjuma ka paar päeva enne ja peale karusepäeva. Sel' perioodil tehti mõnel pool lisaks levinud maakeeramisele veel muid nõiduseasju pahalase põllust eemalehoidmiseks.

Öeldakse, et karusepäevaga saabki läbi valge suvi. Eks see on sellest, et juba mõnda aega pole päevad enam sugugi nii pikad, kui nad alles veidi aega tagasi pööripäevapaiku olid, ja nüüdsest hakkavad nad veelgi märgatavamalt lühenema.

Ilma kohta teati, et kuiv karusepäev on hea sügise endeks.

Päev ühtib pühak Margareta mälestuspäevaga. Meil öeldakse maretapäev.

Margareta oli Antiookia paganliku preestri kristlasest tütar, kes noorelt emata jäi ja lambakarjusena elatist teenima hakkas. Teda märkas Antiookia asevalitseja, kes neiut omale kaasaks tahtis. Margareta aga astus ka oma isa tahtele vastu ja keeldus oma süütust ohverdamast ja muidugi ka pakutud abielust, mille peale asevalitseja end' hullumoodi solvatuna tundis ja andis käsu tõrges neid lohe lõugade vahele heita. Margareta kaelas olnud rist aga olla lohet nii tugevalt kõrvetanud, et see tüdruku kohe välja sülgas.

Margareta siiski hukati viimaks timuka käe läbi, aga märtriks ja pühakuks tema oma kindlameelsuse tõttu sai.

Teda peetakse viljatute naiste, ammede, rasedate ja sünnitajate kaitsepühakuks. Tihti kujutatakse teda maalidel koos lohega.

Allikas: ilm.ee

25