9. mail eelõhtul sängitati Maardus maamulda 126 Eesti eest peetud lahingutes langenud punaarmeelase säilmed.

Maardus sängitati mulda enam kui saja punaarmeelase säilmed

89
Eesti eest peetud lahingutes hukkunud punaarmeelaste maised jäänused maeti pühapäeval ümber Maardu kalmistule. 9. mail eelõhtul maeti punaarmeelased kõigi auavalduste saatel kristlike kommete kohaselt.

TALLINN, 11. mai — Sputnik. Sõjameeste säilmed avastati möödunud aastal sõjaajaloo ühenduse Vironia otsingurühma poolt koostöös nende kolleegidega sõjaajaloo klubist Front Line ja Eesti sõjaajaloo klubist.

Juba üle 10 aasta tegelevad nad vastava litsentsi alusel Teises maailmasõjas hukkunute — nii sakslaste kui Punaarmee poolel langenute säilmete otsingute ja väljakaevamistega. Kui tegemist on saksa sõduriga, antakse tema säilmed kokkuleppe kohaselt üle Saksa sõjahaudade hooldamise rahvaliidu esindajatele. Leitud punaarmeelaste säilmed sängitatakse aga vennashauda, mille tarvis Maardu linn on eraldanud matmispaiga linna kalmistul. 2005. aastast peale toimub siin igal aastal pidulik leinatseremoonia Punaarmee võitlejate leitud säilmete muldasängitamisega.

Seekord leidsid viimase rahupaiga vennashauas 126 punaarmeelast. Langenute mälestust kogunesid austama sõjaveteranide ja ühiskondlike organsatsioonide esindajad Tallinnast, sõjaajaloo klubide liikmed, Venemaa ja Valgevene saatkonna esindajad, samuti Maardu linna elanikud. Õigeusu kommete kohase mälestusteenistuse pidas munkprester Sergei Telih.

Need 126 Punaarmee võitlejat puhkavad nüüd Maardu kalmistu memoriaaliosas kõrvuti oma seltsimeestega. Tänaseks päevaks on siia mulda sängitatud 952 punaarmeelast, kes langesid Eesti pinnal Teise maailmasõja päevil. Maardu linnapea Vladimir Arhipov avaldas säilmete otsijatele tänu tehtud töö eest.

„Öeldakse, et kuni viimane sõdur ei ole maetud, senikaua ei ole sõda lõppenud. Nende sõjameeste jaoks lõppes sõda alles kaks päeva tagasi," märkis ta.

Tuvastada pole õnnestunud veel kedagi

Nagu rääkis Sputnikule sõjaajalooga tegeleva ühenduse Vironia juht Aleksei Kozlov, leiti enamik 126 nüüd ümber maetud säilmetest Auvere platsdarmilt. Selles piirkonnas kulges 72 aastat tagasi niinimetatud „Tannenbergi" liin — sakslaste rajatud kaitseliin Soome lahe ja Peipsi järve vahel. Saksa ülemjuhatus omistas sellele piiriliinile olulise tähtsuse, kuna siin olid kanna kinnitanud märkimisväärsed natside jõud.

1944. aasta veebruaris õnnestus Punaarmeel kindlustada positsioon Auvere platsdarmil ja kogu kevade jooksul toimusid siin ägedad lahingud iga ruutmeetri pärast. Platsdarm etendas olulist osa Narva pealetungioperatsioonis, mille tulemusena sakslaste Narva väegrupeering piirati ümber ja purustati.

Kozlovi sõnul toimusid „Tannanbergi" liinil 1944. aasta 26. juulist 18. septembrini lakkamatud rünnakud, mistõttu väga palju lahingutes hukkunute säilmeid leidub sakslaste tolleaegse positsiooni vahetus läheduses. Sõdureid ei maetud, kuna väed järgnesid taganevatele saksa üksustele — peatumiseks polnud aega, seetõttu jäeti kõik nii, nagu jäi.

„Nii, nagu nad seal tapetutena lebama jäid, nii me nad ka leiame," jutustas Aleksei Kozlov.

Tuvastada ei ole kahjuks senimaani kedagi õnnestunud. Reeglina saab seda teha sõjaväelase medalite ja ordenite järgi. Kuid Auvere platsdarmil sõdis peamiselt 2. löögiarmee, mida varem kamandas Vlassov ja seetõttu kedagi võitlejatest eriti ei autasustatud. Nagu Kozlov selgitas, siis isegi kui mingeid autasusid leitakse, on selleks tavaliselt medal „Leningradi kaitsmise eest", kuid need medalid ei olnud nummerdatud ja seega ei õnnestu nende põhjal inimesi tuvastada.

Iga aastaga on üha raskem otsida

Rindemeeste perekonnanimed ja initsiaalid õnnestus siiski kindlaks teha. Mure on aga selles, et selles rindelõigus oli samanimelisi inimesi kolm, seetõttu ei suuda Vironia otsingurühma aktivistid tänaseni täpselt määratleda, kellele neist leitud säilmed kuuluvad. Kozlovi sõnul annavad rühma liikmed praegu endast parima, et hukkunute isikud kindlaks teha.

Need kaks sõdurit on aga kübeke osa neist, kelle nimed jäävad ajaloo jaoks teadmata. Suurem osa aktivistide leitud säilmetest sängitatakse nimetutena vennashauda. Veel enam võitlejaid on seni veel leidmata. Ja iga aastaga muutub nende leidmine üha raskemaks — ajahammas ja soine pinnas selles Eesti paigas ei halasta millelegi. Vironia rühma juht siiski käsi rüppe ei lase. Tema sõnul jätkavad nad otsinguid senikaua, kuni selleks jätkub jõudu ja võimalusi.

Koos professionaalse huviga tõukavad teda tagant ka isiklikud motiivid: tema isale Viktor Kozlovile omistati lahingutes osalemise eest Nõukogude Liidu kangelase aunimetus. Tema lihane vend aga jäi 1941. aastal teadmata kadunuks ja oma onu ei ole Aleksei Kozlovil seni õnnestunud üles leida. Seejuures rõhutab ta, et sõda ei puudutanud ju üksnes tema perekonda, vaid ka miljoneid teisi.
„Meil on kõigil keegi kuskil sõdinud, ja igas perekonnas on selles sõjas langenuid," toonitas Kozlov.

Sõjaajaloo ühendus Vironia asutati 30 aastat tagasi Tallinnas. Algul tegelesid selle rühma aktivistid Suure Isamaasõja ajalooga seotud veealuste otsimistöödega, viimastel aastatel aga tehakse oma otsimistööd peamiselt maismaal. 2005. aastast peale on rühm leidnud ja kombekohaselt matnud 952 punaarmeelase säilmed.

 

89
Samal teemal
Eestis tähistati võidupäeva
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega