Valentin Štikkel.

Eestist pärit likvidaator: minu aja kangelane

95
(Uuendatud 12:21 25.04.2016)
Sputnik Eesti jätkab Tšernobõli aatomielektrijaama (AEJ) tagajärgede likvideerijate mälestuste tutvustamist. Nende hulka sattus ka Ilona Kaldre isa Valentin Štikkel.

TALLINN, 25. aprill — Sputnik. Valentin Štikkel viibis ohtlikus tsoonis 1986. aasta maist kuni oktoobrini. Ta on üks neist, kes halamata ja kurtmata eluraskusi talub. "Minu aja kangelane", ütleb tütar oma isa kohta.

Валентин Штиккель.
© Фото : из личного архива семьи
Kanne Valentin Štikkeli sõjaväepiletis osalemise kohta Tšernobõli AEJ avarii tagajärgede likvideerimises osalemise kohta.

Minu isa on tagasihoidlik inimene ja temalt seda lugu välja pinnida ei olnud lihtne.

4. mail läks mu isa, tema sõnul, nagu tavaliselt, tööle. Selleks ajaks oli ta juba 40 aastat kõrgema kategooria treialina Aseri keraamikatehases töötanud. Midagi ei ennustanud halba. Lõuna ajal suundusid kõik, nagu ikka, tehase sööklasse. Seal astus isa juurde sõjaväevormis mees. Tal oli käes inimeste nimekiri. Sõjaväelane palus isal end tutvustada ja vaadanud nimekirja, ütles: "Sööge rahulikult ja pärast seda tulge õue. Teid ootab väljas autobuss."

Ilma asjade ja rahata teadmatusse

Bussi kogunes 10 inimest, kõik 35 kuni 45 aasta vanused tehase töötajad, kes ei olnud jõudnud isegi tööriideid seljast võtta. Buss sõitis Aseri külanõukogu hoone juurde, kus tuli peale veel kaks meest ja edasi sõideti Jõhvi sõjaväeosasse. Kõik käis kiiruga, ülepeakaela, keegi ei saanud millestki aru, perekonnaga ühendust võtta oli võimatu. Neist kellelgi polnud kaasas ei asju ega raha.

Валентин Штиккель.
© Фото : из личного архива семьи
Valentin Štikkeli tšernobõllase rinnamärk, medal ja tunnistus

Sõjaväeosas anti kõigile selga vormid ja teatati, et nad koguti kokku kordusõppusteks. Minu isa oli varem neli aastat Tapal, tankiväeosas teeninud. Öeldi, et talle tehakse ümberõpe lahingutehnikale, täpsemalt BAT-ile (buldooser suurtükiveduki veermikul).

Kuus päeva hiljem laaditi formeeritud tuhandemeheline polk koos tehnika ja varustusega raudteevagunitesse ja toimetati Ovrutšisse Ukrainas. Siis saidki nad aru, kuhu nad toodi. Avariist tuumajaamas oli möödunud vaid nädal, kuid kuulujutud sõjaväelaste hulgas juba levisid, ka Aseris.

Tehnika asemel kasutati inimesi

Elama pandi nad telklaagrisse 10 kilomeetri kaugusele Pripjati linnast. Igas telgis oli 10 meest, lavatsid ehitasid nad endale ise. Tasub märkida, et ema sai sellest, kus isa viibib, teada ühelt sõjaväelaselt, kes rääkis talle sellest oma vastutusel.

Juba esimesel päeval saadeti isa tuumajaama. Ta sõitis sinna BAT'iga, kuid üsna varsti sai selgeks, et tehnika saastus juba mõne päevaga niivõrd kõrge radiatsioonitasemeni, et tagasi laagrisse tuua polnud seda võimalik ja tehnika kasutamisest loobuti. Inimestele anti labidad ja teised käepärased vahendid, millega siis edaspidi kõiki avarii likvideerimistöid tehtigi.

Дезактивация территории Чернобыльской АЭС.
© Sputnik / Виталий Аньков
Tsernobõli AEJ territooriumi desaktiveerimine.

Konkreetne ülesanne seisnes selles, et ümberkaudsetes külades tuli puud ja majad veega üle pesta justkui nendelt radiatsiooni maha pestes ja seejärel pinnas 10 cm sügavuselt "ära koorida". See pinnas veeti tuumajaama territooriumile, kus ehitati sarkofaagi. Isa kohustuste hulka kuulus ka radiatsioonitaseme mõõtmine, kuid mõõteriista seier, nagu isa mäletab, oli kogu aeg põhjas ja sellest läks aparaat hoopiski katki, nii et kasu oli tast vähe.

Kogu olemasolevaks riietuseks ja kaitsevahenditeks, mis neile välja anti, oli vaid sõdurivorm, labidas ja kui mingi komisjoni saabumist oodata oli, ka näo marliside. Kogu Ukrainas viibimise aja jooksul töötas isa rohkem kui 35-s asustatud punktis, mõnes neist mitu korda. Kõige süngema mulje jättis Pripjati linn — inimesed seal ei saanud aru, õigemini nad keeldusid uskumast, et nende elud on surmaohus ega tahtnud ära sõita.

Eestist pärit likvidaatorid päästis juhus

Esimest korda tekkisid isal tervisemured tolle hirmsa aasta juulikuus, kui ta töö ajal korraga teadvuse kaotas. Isa viidi haiglasse, kus selgus, et tema veri on läinud väga halvaks ja talle tehti vereülekanne. Paar päeva oli ta arstide järelevalve all ja siis saadeti ta laagrisse tagasi. Inimesi ei jätkunud ja mu isa jäi radioaktiivsesse piirkonda viieks kuuks. Selle aja jooksul oli ta haiglas kuus korda.

Mu ema käis kahel korral isal külas, kui ta väga kehvas seisus oli.

Isa pääses tänu sellele, et Moskvast sõitsid kohale kõrged ülemused, kes tahtsid tervitada tšernobõllastest kangelasi. Selle visiidi ajal lasti liikvele jutt, et inimesed on juba üle pole aasta ohutsoonis, kuigi oleksid tohtinud seal olla vaid kolm kuud. Sel ajal formeeriti Riias polku, mis kavatseti kohale tuua kahe lennukiga aga Eestis ei saadud uut polku kuidagi kokku. Eestlased jäid haigeks, paljud olid laatsaretis ja hakkasid juba surema. Kui mitte see ülemuste külaskäik, oleksid nendest koju jõudnud vähesed. Otsustati nad kahe lennukiga Tapale ära tuua.

Валентин Штиккель.
© Фото : из личного архива семьи
Valentin Štikkel (ülemises reas paremalt esimene) koos teenistuskaaslastega.

Enne minekut sitke ja tugev mees tuli koju tagasi 50-kilosena — Tšernobõl oli temast kõik elumahlad ja kogu tervise välja imenud. Poole aastaga oli ta vanuriks muutunud. Pärast naasmist oli ta mitu korda haiglas. Kõik pere säästud kuluksid isa elu päästmiseks. Tšernobõllaste töötasule lisaks oli, tõsi küll, ette nähtud väike lisatasu, kuid niipea, kui Eesti Nõukogude Liidu koosseisust lahkus, lõpetati selle lisatasu maksmine ja kuni tänaseni ta lisatasusid ega muid soodustusi ei saa. Ta on elus vaid tänu meie palvetele ja armastusele.

 

95
Teema:
Tšernobõli tuumakatastroof (13)
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega