Tšernobõli aatomielektrijaam.

Eestist pärit likvidaator: nimetasime reaktorit "ahjuks"

90
(Uuendatud 13:00 22.04.2016)
Nikolai Ševtšuk teenis Tšernobõli tsoonis autojuhina ja elas seal üle esimese avariijärgse talve. Sõduritel tuli töötada kahekümnekraadilises pakases, mistõttu pole ime, et Tšernobõli AEJ reaktorit hakati "ahjuks" kutsuma.

TALLINN, 22. aprill — Sputnik. 1987. aasta 21. jaanuari õhtul kuulis Nikolai nõudlikku koputust oma korteri uksele. Lävel seisis sõjaväelane, käes punase diagonaalvöödiga kutse. Midagi seletamata ulatas ta selle Nikolaile. "Mõtlesin, et sõda on puhkenud," meenutab ta.

Nikolail vedas paljudest likvidaatoritest rohkem: talle anti kutse lätte kodus ja tänu sellele sai ta ka abikaasaga hüvasti jätta. Kutsumine, nagu selgus, oli massiline: sõjakomissariaadi hoonesse, kuhu ta toodi, oli kogunenud umbes 40 reservväelast. Autobussid pidid neile järele tulema alles järgmisel hommikul, kuid vaatamata sellele koju kedagi ei lubatud. Nad jäeti ööbima sõjakomissariaadi hoonesse, kardeti, et inimesed jooksevad laiali. Kuid Nikolai sõnul tal hirmu Tšernobõlisse mineku ees ei olnud.

"No aga mida mul karta oli? Meid ju valmistati ette tuumasõjaks!" muigab ta.

Николай Шевчук.
© Фото : из личного архива Николая Шевчука
Nikolai Ševtšuk perekonnaga.

Hommikul sõidutati eestimaalased Riiga, kus asuvast sõjaväeosast anti neile välja uus vormiriietus. Seal öeldi reservistidele ka esimest korda otse välja, kuhu nad saadetakse. Seejärel sõideti rongiga Ukraina linna Ovrutšisse ja sealt autodega edasi Tšernobõli AEJ tsooni. Uus vahetus pandi elama väiksesse Dibrova külasse (1999. aastal kustutati see asula dokumentidest seoses elanike ümberasustamisega ebasoodsa radiatsioonifooni tõttu). Sel ajal oli Nikolai 30-aastane. Juhtus just õiges eas, viskab Nikolai nalja.

Talv oli anomaalselt lumerohke

Dibrovas paiknes terve polk. Sõdurid elasid suurtes sõjaväetelkides, igas telgis oli raudahi. Ilma selleta polnud võimalik, sest 1987. aasta talv oli Ukrainas külm ja ebatavaliselt lumerohke. Elutingimused olid spartalikud, kuid komandör hoiatas kohe alguses, et desertöörid antakse tribunali alla.

Pärast lühikest instruktaaži määrati Nikolai autojuhiks. Tema töövahendiks järgnevaks kolmeks kuuks sai vana logu ZiL-130. Koos autojuhiga istus auto kabiinis reeglina mitu sõdurit, kes objektile saabudes hakkasid radioaktiivset prügi autokasti laadima. Töökätest oli alatasa puudus ja seepärast aitas ka Nikolai ise saastatud piirkonda puhastada. See kõik, saastatud aedadest kuni radioaktiivse lumeni viidi matmispaika.

See radioaktiivne lumi tegi autojuhi töö kordades keerulisemaks. Vähe sellest, et lumine tee raskendas sõitmist, päeval autole sadanud ja seal veeks sulanud lumi jäätus öösel.

Дезактивация автомашин и БТР в зоне Чернобыльской АЭС
© Sputnik / Виталий Аньков
Tsoonist välja sõitmisel töödeldi kõiki autosid spetsiaalsetes läbilaskepunktides.

Tsoonist välja sõitmisel töödeldi kõiki autosid spetsiaalsetes läbilaskepunktides, mida nimetati ПУСО (lühend venekeelsetest sõnast "eritöötluspunkt") nende desaktiveerimiseks keemiliste reagentidega. Radioaktiivse saastejäitega auto põhja all ei olnud lubatud eraldustsoonist välja sõita ja seepärast tuli seda jääd käsitsi eemaldada.

Pripjat meenutas tol ajal Lasnamäed

Karmides talvetingimustes läksid autod tihti katki. Uusi tagavaraosasid polnud kusagilt võtta ja seepärast tuli "juppide" järgi käia autode kalmistutel, kus hoiti mahajäetud masinaid, mis olid niivõrd suure saastega, et nende edasine ekspluateerimine oli võimatu. Nendelt siis võetigi maha isegi mootoreid, mis toodi laagrisse — tagavaraks. Autojuhid said nende radiatsioonitaset uurida ainult ПУСО-des, isiklikke dosimeetreid neile ei antud.

"Ja mis kasu neist olnud olekski," räägib Nikolai. "Mõõda või ära mõõda, rikud ainult oma närve."

Purustatud reaktorit, mis tolleks ajaks oli juba "sarkofaagiga" kaetud, kutsusid sõdurid "ahjuks", kuid end sinna soojendama minema ei kippunud eriti keegi. See-eest Pripjatis (kahe kilomeetri kaugusel Tšernobõli AEJ-st) tuli Nikolail töötada korduvalt. Radiatsioonifoon oli seal selline, et alal lubati viibida ainult kaks tundi.

"Pripjat on ilus linn, uued majad, nagu Lasnamäel. Ainult et kõik on inimtühi," meenutab Nikolai.

Elanike evakueerimisel räägiti neile, et kolme päeva pärast saavad nad tagasi tulla. Seepärast jätsid paljud maha oma lemmikloomad, kes ajapikku karjadesse kogunesid ja metsistusid. Neid hulkuvate koerte karju ei unusta Nikolai kunagi. Nende karv võttis ideaalselt külge radioaktiivset tolmu. Pruukis radiometristil vaid dosimeeter looma koonu lähedale viia, kui aparaat hakkas suisa "karjuma".

Radiatsioonidoosi mõõdeti "reiganites"

Saadud röntgeneid (baare) nimetasid sõdurid "reiganiteks" — selline aeg oli. Mingil ajal sai Nikolail lubatud reiganite kogus täis ja töötsooni teda enam ei lastud. Ta pidi veel kolm nädalat laagris ootama, enne kui uus vahetus tuli.

Pärast seda toimus Ovrutšis arstlik läbivaatus. Seal kontrolliti leukotsüütide sisaldust veres. Need, kellel see oli normist kõrgem või madalam, pandi haiglasse. Nikolail, võib öelda, vedas: vaatamata saadud 20 baarisele kiiritusedoosile mõjutas see tema tervist vähe.

Nende baaride arvestusel lähtuti siiski vaid kaudsetest arvutustest, seepärast ei maksa numbrit sõjaväepiletis tõsiselt võtta. Oled elus — ja ongi hästi, leiab Nikolai. Ovrutšist sõitis ta koos teenistuskaaslastega Riiga. Sealt edasi Tallinna otsustati sõita taksoga. See lõbu oli tol ajal odav.

 

 

90
Teema:
Tšernobõli tuumakatastroof (13)
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega