Sergei Tšassovskihh koos teenistuskaaslastega.

Eestist pärit likvidaator: hoolisime oma sõduritest

70
(Uuendatud 10:37 21.04.2016)
Sergei Tšassovskihh on üks viimastest Tšernobõli AEJ avarii tagajärgede likvideerijatest. Instituudi lõpetamise järel Nõukogude armee reservohvitseri auastme saanud leitnandina tuli tal esmakordselt teenistusse asuda just nimelt Tšernobõli AEJ eraldustsoonis.

TALLINN, 21. aprill — Sputnik. Kaheksakümnendate aastate alguses töötas Sergei Punases RET-is. Kutse anti talle kätte nagu paljudele teistele likvidaatoritele otse töökohal. Küünarnukist 1989. aastal reservväelasi enam ei haaratud, kuid kordusõppuse eesmärki ka eriti ei reklaamitud. Selliseid kutseid peljati väga: kes läks ootamatult lähetusse, kes maale pakku. Sergei tunnistab, et mõningane hirm kammitses ka teda.

Valmistumiseks anti kaks päeva. Sõjaväevormi saime kätte Riias. Sealt edasi sõitsime rongiga otse Ukrainasse, Ovrutšisse. Eestimaalased paigutati väikesesse Stetšanka külla (25 kilomeetrit Tšernobõlist, praegu on see küla dokumentidest kustutatud seoses elanike ümberasustamisega ebasoodsa radiatsioonifooni tõttu), kus paiknes punalipulise Balti sõjaväeringkonna baas.

"Kui kohale jõudsime, teatas Kaliningradist pärit arst, poisid, ärge pabistage, kõik saab korda. Lihtsalt täitke korraldusi ja ärge ronige, kuhu pole vaja," meenutab Sergei.

Сергей Часовских.
© Фото : из личного архива Сергея Часовских
Leitnant Sergei Tšassovskihh Tšernobõli AEJ territooriumil.

Tööle ei hakanud me kohe. Kõigepealt pidid kõik saabunud eriväljaõppe läbima: räägiti, mis on radiatsioon, kuidas seda mõõdetakse, kuidas käituda saastatud aladel jne. Pärast instruktaaži anti välja spetsiaalsed näokatted ja gaasimaskid. Selliste kaitsevahendite vajalikkuses Sergei ei kahtle — eraldustsoonis tundus õhk tõesti väga raske. Esimesel õhtul ei saanud ta magamagi jääda, hingata oli raske.

Oma baarid täis korjata võis mitut moodi

Leitnandi auastmes Sergei määrati roodukomandöri asetäitja ametikohale. Tema ülesandeks oli töö korraldamine objektidel, samuti sõdurite radiatsioonidooside arvestus. Reeglina tehti seda silma järgi: objektile saabudes mõõdeti selle radiatsioonifoon ja kui tuli aeg inimesed tagasi viia, arvutas ta millise radiatsioonidoosi võis iga sõdur oma töötamise aja jooksul saada. Vahetuse lõppedes koostas ta nimekirja ja saatis vastavale teenistusele. Seal peeti juba täpsemat arvestust ja kelle saadud radiatsioonidoos lähenes lubatud ülempiirile — 5 baari (1986. aastal 25 baari), seda enam tööle ei saadetud.

"Me hoolisime oma sõduritest. Mõnikord ma panin oma alluvatele isegi rohkem baare kirja, et nad rutem koju saaksid," tunnistab Sergei.

Tol ajal koguti 5 baariline radiatsioonidoos täis mõne kuuga. Oli ka erandeid. Ükskord saadeti Tšernobõli AEJ reaktorile kaks kraanajuhti, kes pidid reaktori katusele mingi konstruktsiooni tõstma. Kohe pärast seda lasti nad koju, oma 5 baari said nad täis paari tunniga.

Kuid seda juhtus harva. Kogu Nõukogude Liidust tulnud likvidaatorite jõupingutustega ei olnud Tšernobõli AEJ eraldustsoon enam nii ohtlik, kui vahetult avarii järgselt. Mõned piirkonnad olid aga endiselt saastunud radioaktiivse tolmuga ja kaugeltki mitte alati ei saanud seda kokku korjata. Sergei meenutab, et tema roodu sõduritel tuli Pripjati jõel maha jätta ujuvkraana, sest mingite desaktiveerimisvahenditega polnud selle radiatsiooni vähendada enam võimalik. Ilmselt seisab see seal siiamaani.

Väikesed rõõmud ja suur stress

Teenistusülesannete tõttu oli Sergei Tšernobõli AEJ-s sage külaline. Enamik jaama töötajatest evakueeriti Pripjatist Slavutitšisse ja sealt pääses jaama tööle mööda haruraudteed. Sergei meenutab, et kord jäi ta spetsiaalselt jaama teiseks vahetuseks, et Slavutitšis ära käia. Nii et siseturism oli Tšernobõli tsoonis sel ajal üsna levinud, naljatab ta.

Сергей Часовских.
© Фото : из личного архива Сергея Часовских
Sergei Tšassovskihh koos teenistuskaaslastega Tšernobõli AEJ neljanda energiabloki taustal.

Siiski ei kompenseerinud need väikesed rõõmud ohtlikes kohtades töötamise stressi. Kolme kuuga sai Sergei 4,998 baari suuruse kiiritusdoosi. Ta ei usu, et see oleks tema tervisele mingit mõju avaldanud. Kuid iga inimese organism on individuaalne ja ühele tema teenistuskaaslasele, kellega koos ta tagasi Tallinna sõitis, osutus Tšernobõli kogemus fataalseks: tema süda lakkas töötamast kolm päeva pärast koju naasmist. Kas surma põhjuseks oli radiatsioon või igapäevane tööstress, ei võta Sergei hinnata.

Tal on siiamaani säilinud valvatava eraldustsooni sissepääsuluba, mida ta hoiab koos ülejäänud Tšernobõlit pärit asjadega. Sergeil on hea meel, et ta täitis oma kodanikukohuse, kuid ei pea end mingil juhul kangelaseks.

"Olen tavaline inimene. Olen uhke selle üle, et likvideerimises osalesin."

 

 

70
Teema:
Tšernobõli tuumakatastroof (13)