Nikolai Gubin.

Eestist pärit likvidaator: ma tundsin, mis on aatom

101
(Uuendatud 16:15 19.04.2016)
Kolm aastakümmet tagasi vapustas maailma tuumaenergeetika ajaloo suurim katastroof – Tšernobõli AEJ avarii. Niinimetatud likvidaatorid kõrvaldasid selle tagajärgi mitu aastat. Nikolai Gubin oli üks neist, kes Eestist 1986. aastal sinna kutsuti.

TALLINN, 19. aprill — Sputnik. Tema tuttavaid, kes esimese "lainega" sinna sattusid, ei ole juba ammu enam elavate hulgas. Neil tuli labidatega Tšernobõli AEJ katuselt alla kühveldada radioaktiivset grafiiti. Nikolail "õnnestus" sattuda likvidaatorite järgmisesse partiisse, ta kutsuti septembris, viis kuud pärast avarii toimumist.
Toda päeva, mil ta kutse sai, mäletab ta väga hästi. Ta oli siis 35-aastane ja töötas autokraana juhina Tallinna mehhaniseerimisvalitsuses. Tööpäeva lõppedes oli pääslas major, kes ulatas talle kutse. Seda, et tuleb lennata Tšernobõli, ütles ohvitser kohe. Asjade pakkimiseks aega ei antud.

Omastega hüvasti jätta Nikolai ei saanudki. Sellest, kuhu isa viidi, said lapsed teada alles siis, kui neile Tšernobõlist helistati. Nagu selgus, oli sõjaväelastele vaja kümmet spetsialisti, kes oleksid võimelised autokraanadel töötama. Arstlik komisjon oli Nikolaile formaalsus, vaatamata radikuliidile tunnistasid arstid ta teenistuskõlblikuks.

Mõne tunni pärast pandi tema ja veel üheksa eestimaalast lennukisse An-12. Selleks ajaks teadsid kõik, et nendest saavad likvidaatorid, kuid konkreetne teenistuskoht jäi endiselt saladuseks.

Saadud röntgeneid hinnati silmajärgi

Lennuk maandus Ovrutši linnas Põhja-Ukrainas. Seal tutvus Nikolai helikopteripilootidega, kes loopisid kopteritelt avariitsooni spetsiaalseid keemilisi aineid et takistada reaktori edasist kuumenemist.

Дезактивация зданий Чернобыльской АЭС
© Sputnik / Игорь Костин
Kopteritelt loopisid avariitsooni spetsiaalseid keemilisi aineid et takistada reaktori edasist kuumenemist.

"Üks kopteripilootidest sattus jutuhoogu ja lohutas, et poisid, ärge kartke," meenutab Nikolai, "ja mõne aja pärast oli mees juba radiatsiooni tõttu surnud."

Ovrutšist viidi eestimaalased edasi Stetšanka külla, mis asus 25 kilomeetri kaugusel Tšernobõlist. Praegu seda paika enam ei ole, see kustutati seoses elanike ümberpaigutamisega ebasoodsa radiatsioonifooni tõttu. Kolmkümmend aasta tagasi aga paiknes Stetšankas terve pataljon. Uus vahetus pandi elama endisesse lasteaiahoonesse.

Машина, работавшая в зоне Чернобыльской АЭС
© Sputnik / Игорь Костин
Tšernobõli aatomielektrijaama tsoonis töötav auto.

Hommikul nägi Nikolai autosid, millega nad tööle hakkama pidid. Mõne autokraana kabiin olid kaetud õhukese pliikihiga, mis pidi juhti radiatsiooni eest kaitsma. Muid kaitsevahendeid peale marlist näosidemete uuele vahetusele välja ei antud. Individuaalseid dosimeetreid ei olnud samuti — saadud radiatsioonidoose hinnati silma järgi, lähtudes umbkaudsetest arvestustest.

Tagavaraosasid hangiti autokalmistutelt

Töötada tuli Tšernobõlis, 18 kilomeetri kaugusel AEJ-st. Jõge mööda saabusid pargased ja autokraanajuhtide töö oli nendelt soojustrassikünade mahalaadimine. Kui künadega valmis saadi, vajati Nikolai abi soojustrassi paigaldamisel. Masinad läksid tihti katki aga tagavaraosadega oli linnas väga kitsas. Sellepärast tuli juhtidel tihti käia niinimetatud kalmistutel, kuhu oli koondatud vana, likvideerimistöödel kasutatud tehnika. Radiatsioonifoon oli seal võimas aga pääsu polnud, tagavaraosasid oli võimalik saada vaid sealt.

Кладбище радиоактивной техники в зоне Чернобыля
© Sputnik / Игорь Костин
Niinimetatud kalmistu, kuhu oli koondatud vana, likvideerimistöödel kasutatud tehnika.

Mitu korda tuli ka AEJ lähistel töötada. Seal põles materjaliladu ja Nikolail tuli juurdepääsuteed puhastada, et tuletõrjeautod ligi pääseksid. Katastroofi epitsenter jättis talle kustumatu mulje.

"Nägin jaama kõrval kasvavat metsa. Selline noorendik ja üleni ruuge," meenutab Nikolai.

Põhiliselt töötasime otse Tšenrobõlis. Kuid isegi kahekümne kilomeetri kaugusel reaktorist oli radiatsiooni toimet organismile tunda. Pärast kaht kuud töötamist hakkas Nikolai tundma pidevat surutist meelekohtades, tema hääl muutus kähedaks ja kümnetunnised tööpäevad ohtlikus tsoonis said igapäevase stressi põhjuseks.

Seepärast polegi imestada, et pärast järjekordset telefonikõnet abikaasaga palus Nikolai vanemleitnanti viia ta üle Pripjatisse (2 km kaugusel AEJ-st) tööle kalluril. Nii lootis ta kiiremini täis saada maksimaalselt lubatud radiatsioondoosi 25 baari ja enne kolmekuulise tähtaja möödumist koju, lähedaste juurde naasta.

"Tahtsin võimalikult ruttu koju saada", ohkab Nikolai raskelt.

Oma kohus ära täita koju pöörduda

Kuid koju teda ei lastud, talle lihtsalt ei leitud vahetusmeest. Sõltumata kogunenud röntgenitest enne vahetuse saabumist tsoonist lahkuda ei lubatud ja Nikolai jäi veel kuuks ajaks Pripjatisse toppama. Ta vedas kalluriga saastunud pinnast hoiukohta. See töö andis raske hoobi tema tervisele — kolmekuulise viibimise jooksul Tšernobõli tsoonis sai ta 32 baarilise kiiritusdoosi.

Koju sõita lubati tal alles aastavahetuse eel, 27. detsembril. "Kingituseks" jättis rahumeelne aatom Nikolaile krooniliseks muutunud radikuliidi, kähedaks muutunud hääle ja haiglased mälestused vallapääsenud loodusjõududest.

"Ma sain tunda, mis on aatom. Hoidku jumal!" tunnistab Nikolai.

Fotosid Tšernobõlist tal ei ole, fotoaparaat oli tol ajal luksusese ja tsooni seda keegi kaasa ei võtnud, kartes, et aparaat võib katki minna. Pealegi, kui töötad ajaloo suurima tehnogeense katastroofi epitsentris ning riskid enda elu ja tervisega, siis polegi aega ilusatest piltidest mõelda. Peas keerles vaid üks mõte, kuidas oma kohus täita ja koju tagasi pöörduda.

 

 

101
Teema:
Tšernobõli tuumakatastroof (13)
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega