Eesti on pagulaste silmis kõige mannetum maa, illustreeriv foto

Ei taha teps sinna sõita: Eesti on pagulaste silmis kõige mannetum maa

(Uuendatud 11:41 26.12.2019)
Eesti sai 2019. aastal Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige vähem varjupaigataotlusi, osutudes seega riigiks, kuhu varjupaiga taotlejad kõige vähem tulla tahavad.

TALLINN, 26. detsember — Sputnik. Viimase 12 aasta vältel on Eesti valitsuselt varjupaika palunud vaid 100 pagulast, mis on Euroopa Liidus madalaimaks näitajaks. Seda kinnitavad Eurostati statistikaameti avaldatud andmed.

Baltimaade seas on kõige enam varjupaigataotlusi saanud Leedu, kuhu lühiajaliselt tahtis tulla 540 inimest enamjaolt Nigeeriast, Indiast ja Afganistanist. Läti on saanud 165 varjupaigataotlust.

Kõik Euroopa Liidu riigid on saanud 2019. aasta jooksul ühtekokku 624 955 varjupaigataotkust.

Suurem jagu pagulastest, kes unistasid 2019. aastal Euroopa Liidu riikidesse kolimisest, on välja rännanud Süüriast, Afganistanist, Venezuelast ja Iraagist, moodudustades ligi 32% lohu Europas varjupaika taotlevast elanikkonnast.

Arvestuslikult miljoni elaniku kohta on kõige vähem varjupaigataotlusi saanud Slobkkia, ku miloni elaniku kohta on laekunud umbes 12 varjupaigataotluist. Euroopa Liidus keskmiselt on selluks näitajaks 324 taotlust miljoni elaniku kohta.

Kõige rohkem varjupaigataotlusi on saanud Saksamaa (22% kõigist taotlustest EL-is).

Teatavasti suhtub Eesti halvasti sisserängajate vastuvõtmisesse mahajäänud riikidest. Nagu Sputnik Eesti kirjutas, said riigi ametivõimud möödunud aastal 75 varjupaigataotlust, milest rahuldati vaid 20. Kõige enam sisserändajaid võttis riik vastu Iraagist, Aserbaidžaanist ja Eritreast.

2015.-2016. aasta rändekriis, mille vältel Euroopa registreeris ligi 2,7 miljonit Aafika ja Aasia riikidest saabunud illegaalset immigranti, tõetas sel hetkel toiminud "varjupaiga taotlemise ja saamise" korra toimevõimetust.

Seejärel on Euroopa Liit kokku leppinud sisserändajate kvoodipõhises jaotamises Euroopa Liidu riike pidi, kuid see programm on enamiku liikmesriikide avaliku või vaikiva vastuseisu tõttu tegelikult läbi kukkunud. Katsed kokku leppida sisserändajate uue vastuvõtu- ja jaotuskorra osas pole senini samuti eriti edukaiks osutunud.

Eesti on paljude teiste riikide seas seisnud vastu edaspidi kohustuslike kvootide rakendamisele ega ole täitnud oma kohustust enam kui 500 immigrandi vastuvõtmiseks.

© Sputnik / Deniss Grabussov
Migratsioon Eestis

Lugege lisaks:

Tagid:
EL, Eesti, migrandid
Teema:
Migratsioon Eestis (89)
Samal teemal
Euroopa rändekriis
Migratsioon Eestis
Siseministeerium ei kiitnud heaks välismaalastele mõeldud kõrgkooli avamist
Poolakad kaotavad sisserändajate kvootide juhtumi kohtuasja
Eesti keeldus ÜRO ülemaailmse rändepakti sätteid tunnistamast
Eesti siseminister: unustage külalislahkus