Politsei selgitas ähvardusi Sputnik Eesti töötajate aadressil

Politsei selgitas ähvardusi Sputnik Eesti töötajate aadressil

(Uuendatud 15:50 20.12.2019)
Rahapesu andmebüroo jääb oma arvamuse juurde, et Sputnik Eesti töötajate aadressil saabunud kriminaaljälituse ähvardused on seaduslikud. Argumendid, mida ametkond esitab, tekitavad muide endiselt liiga palju küsimusi.

TALLINN, 20. detsember — Sputnik. Rahapesu andmebüroo selgitus, mis puudutab Sputnik Eesti töötajate aadressil saabunud kriminaaljälituse ähvardusi, tekitab juriidilisest vaatevinklist palju küsimusi, millele ametkond ei kiirusta vastama.

Sputnik Eesti töötajatele adresseeritud kirjad kriminaaljälituse ähvardustega olevat seotud sanktsioonidega RIA Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi suhtes. Sellise selgituse andis intervjuus ERRile Politsei- ja Piirivalveamenti rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand.

Tema sõnul nähakse nende sanktsioonidega ette nende isikute, sealhulgas juriidiliste isikute vara külmutamine, kelle suhtes on kehtestatud piirangud.

"Muuhulgas ei tohi neile olla kättesaadavad majanduslikud ressursid. Need kohustused laienevad nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele, mis tähendab, et on keelatud töötada sellise isiku kasuks, kellele on kehtestatud sanktsioonid, ja osutada talle teenuseid," teatas ametkonna juht.

Ta lisas, et büroo on teatanud füüsilistele isikutele, kellel on töösuhted Rossija Segodnjaga, et Kisseljovi suhtes on kehtestatud taolised piirangud.

Ametkond selgitas tema sõnul ka seda, et "Eestis on ette nähtud kriminaalvastutus rahvusvahelise finantssanktsiooni teadliku rikkumise eest".

Muide, rahapesu andmebüroo ei kommenteerinud oma selgituses kuidagi fakti, et Rossija Segodnjat ei ole üheski olemasolevas sanktsiooninimekirjas. Ametkonda ei sega ka see, et agentuur kujutab endast Venemaa riigiettevõtet, kelle varad ei kuulu Dmitri Kisseljovile. Lõpuks ei põhjenda büroo kuidagi oma otsust saata kirjad Sputnik Eesti töötajatele just nüüd, kuigi sanktsioonid Kisseljovi suhtes kehtivad juba 2014. aastast.

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Infoagentuuri Rossija Segodnja pressiteenistus on juba teatanud, et Eesti võimuasutused ähvardavad Sputnik Eesti töötajaid kriminaalvastutusega, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Sellise ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sellele vaatamata külmutasid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid juba 2019. aasta oktoobri lõpul töötasude, maksude ja Sputnik Eesti büroopinna renditasu ülekanded.

Eesti võimude tegevust Sputnik Eesti suhtes on infoagentuur Rossija Segodnja nimetanud omavoliks ja lubanud pöörduda vastavate avaldustega ÜRO, OSCE, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide poole. Olukord on tekitanud Venemaal tõsist vastukaja.

Venemaa president Vladimir Putin lubas toetada Sputnik Eesti töötajaid, kellele Eesti ametivõimude poolt ennekuulmatut survet avaldatakse. Nõnda väitis ta suurel pressikonverentsil peatoimetaja Elena Cherysheva küsimusele vastates.

Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon kutsus Sputnik Eesti töötajate kriminaalkaristusega ähvardamist kommenteerides Eesti võimuasutusi üles hoiduma Euroopa Liidu sanktsioonide suvalisest tõlgendamisest ja tarbetutest piirangutest agentuuri toimimisele.

ÜRO peasekretär Stéphane Dujarric lubas tutvuda Sputnik Eesti töötajate ähvardamistega seotud olukorraga. "Kuulsin sellest nüüd esimest korda. Lubage mul selles selgust saada," lausus Dujarric pressibriifingul, vastates ühe ajakirjaniku palvele juhtumit kommenteerida, ja lubas Sputnik Eesti töötajate ähvardusi puudutava olukorraga lähemalt tutvuda.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks: 

Tagid:
poliitika, sanktsioonid, sõnavabadus, kriminaalvastutus, ähvardus, PPA, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
Samal teemal
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega