Peaminister Jüri Ratas vastas otse-eetris elanike esitatud küsimustele

Peaminister ei välista võimalust kohtuda Dmitri Medvedeviga

(Uuendatud 17:10 19.12.2019)
Eesti peaminister Jüri Ratas kommenteeris veebi kaudu reaalajas vahendatud pressikonverentsil küsimust tema võimalikust kohtumisest Venemaa peaministri Dmitri Medvedeviga. Sputnik Eesti küsimus aga jäi jälle vastuseta.

TALLINN, 19. detsember — Sputnik. Eesti peaministri järjekorras teine veebipõhine pressikonverents kestis esimesest poole tunni võrra kauem. Pressikonverentsil vastas valitsusjuht paljudele erinevatele küsimustele, kuid Sputnik Eestilt laekunud küsimus jäeti juba tavapäraselt tähelepanuta.

Peaministrile esitatud küsimuste seas oli ka see, mis puudutas tema võimalikku kohtumist Venemaa kolleegi Dmitri Medvedeviga. Oma kommentaaris Facebookis edastatud otseülekande ajal meenutas Ratas Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi aprillikuist kohtumist Venemaa riigipea Vladimir Putiniga ning välisminister Urmas Reinsalu hiljutist otsust oma Venemaa kolleeg Sergei Lavrov Eestisse külla kutsuda.

Ratase sõnul on selge, et Eesti seisab oma liitlastega ühtses väärtusruumis, kuid kahe naaberriigi vahelist dialoogi, isegi kui esineb teatavaid erimeelsusi, ta igatahes toetab.

Ei Eesti ega Vene osapool ole initsiatiivi kahe peaministri kohtumiseks senimaani ilmutanud. Sellegipoolest ei välista Ratas Medvedeviga kohtumise võimalust iseenesest.

Peaminister vastas pressikonverentsil ka Rail Baltcut puudutavatele küsimustele. Ta pühendas palju aega kodanike murele raudteetaristu rajamise mõjust looduskeskkonnale, unustamata seejuures taas kord kirjeldada selle projekti elluviimise kasutegureid.

Pressikonverentsil puudutati ka selliseid teemasid nagu muudatused hariduse valdkonnas, pürgimus kliimaneutraalsuse saavutamisele ja selle mõju põlevkivitööstusele, hiljutine skandaal seoses välisminister Mart Helme ütlustega Soome peaministri kohta ja paljusid teisi küsimusi.

Pressikonverentsil esitamiseks oli valmis ka Sputnik Eesti küsimus, mis jäi aga jälle vastuseta. See puudutas päevakajalist sõnavabaduse teemat ja katseid seda vabadust piirata*. Küsimus kõlanuks nii:

"Nagu teada, avaldatakse teabeagentuurile Sputnik Eesti viimasel ajal pankade ja riigi poolt tohutut majanduslikku ja poliitilist survet – töötajatelt on võetud võimalus palka saada, maksuülekanded on külmutatud, üürileandja sunniti toimetusega sõlmitud rendilepingu lõpetama, rahapesu andmebüroo on saatnud töötajatele tähitud kirjad, kus kutsutakse töölepingud infoagentuuriga Rossija Segodnja üles ütlema. Mil määral need sammud Teie hinnangul vastavad sõna- ja meediavabaduse põhimõtetele, millest kinnipidamist Eesti igasugustel rahvusvahelistel platvormidel deklareerib?"

Снимок с экрана с вопросами Юри Ратасу
© Sputnik /
Peaminister vastas otse-eetris elanike esitatud küsimustele

Nagu Sputnik Eesti on juba teatanud, toimus Ratase eelmine ja ühtlasi esimene pressikonverents Facebookis tänavu oktoobris, mis näitas, et Ratas ei suutnud või ei tahtnud kaugeltki mitte kõigile Eesti elanike teravatele küsimustele vastata. Liiatigi kestis see pressikonverents alla poole tunni.

Tookord jättis peaminister samuti talle portaali Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva poolt esitatud küsimused tähelepanuta. Küsimused olid järgmised:

"1. Millal Te tühistate Eesti ametnikele seatud keelu suhelda Venemaale kuuluva meediakanaliga Sputnik Eesti ja võimaldate talle juurdepääsu ametlikule teabele? 2. Milliseid samme astub Eesti valitsus Euroopa Liidult põlevkivielektrijaamade sulgemise eest hüvitise saamiseks?"

*Rahvusvahelise infoaagentuuri Rossija Segodnja pressiteenistus on juba teatanud, et võimuasutused ähvardavad Sputnik Eesti töötajaid kriminaalvastutusele võtmisega, kui nad 2012. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku. RIA Rossija Segodnja nimetas Eesti võimude tegevust Sputnik Eesti suhtes omavoliks ja lubas saata vastava avalduse ÜRO-le, OSCE-le, Euroopa Inimõiguste Kohtule ja teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Lugege lisaks: 

Tagid:
pressikonverents, sõnavabadus, Facebook, ühiskond, Jüri Ratas
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega