Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov

Venemaa suursaadik ütles, kas Moskva vastab peegeldavalt Sputnik Eesti ahistamisele

(Uuendatud 16:32 17.12.2019)
Venemaa suursaadik Tallinnas Aleksandr Petrov tegi kokkuvõtte Venemaa ja Eesti suhete aastatulemustest, nende headest ja halbadest aspektidest ning kommenteeris Sputnik Eesti töötajate survestamist puudutavat olukorda.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Teisipäeval, 17. detsembril toimus Tallinnas Venemaa suursaadiku Eestis Aleksandr Petrovi traditsiooniline pressikonverents, kus esitati kokkuvõtted Eesti ja Venemaa vastastikustest suhetest lõppeva aasta vältel.

Plussid ja miinused Eesti ja Venemaa suhetes

Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov alustas kõnelust ajakirjanikega sellest, et tõi positiivsete aspektidena Eesti-Vene suhetes esile läbikäimise presidentide (Vladimir Putini ja Kersti Kaljulaidi kohtumine Moskvas) ja ministrite tasemel (Jevgeni Ditrihhi kohtumine Taavi Aasaga ja Olga Vassiljeva kohtumine Mailis Repsiga).

Пресс-конференция посла РФ в Эстонии Александра Петрова
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venemaa suursaadiku Eestis Aleksandr Petrovi pressikonverents

Venemaa suursaadik mainis ka Eesti poliitikute "rahvuslikke iseärasusi", mis takistavad kahe riigi vahel heanaaberlike suhete loomist. Selleks on ka Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa huulilt alailma kostvad avaldused väidetavalt "Venemaa poolt okupeeritud viiest protsendist Eesti aladest" ja Eesti Vabariigi välisministri Urmas Reinsalu eestvedamisel kulgevad lõputud rehkendused mingite "Nõukogude okupatsioonist tulenenud kahjude hüvitamiseks", aga ka Eesti vetes Vene laevadele kehtestatud sisenemiskeelud (hiljutine juhtum "Jevgeni Primakoviga").

Äärmiselt ebameeldivaks ja ennekuulmatuks nimetas suursaadik Eesti poole algatusel hiljuti Ühtse Venemaa Noore Kaardiväe Peterburi aktivistidele kümneks aastaks kehtestatud Schengeni viisaruumi külastamise keeldu. Niisiis, märkis ta, on Venemaa ja Eesti suhted küllaltki mitmetahulised, neis on nii plusse kui ka miinuseid, "ehkki sooviksime muidugi, et plusse oleks rohkem."

Kas Venemaa vastab Eestis toimuvale Sputniku ahistamisele

Juhust kasutades paluti Aleksandr Petrovil kommenteerida Eesti võimude poolt teabeportaali Sputnik Eesti töötajatele avaldatavat survet. Just neil päevil said nad rahapesu andmebüroolt kirja, kus hoiatati kriminaalvastutusest sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodna, mille osaks Sputnik on.

Пресс-конференция посла РФ в Эстонии Александра Петрова
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venemaa suursaadiku Aleksandr Petrovi pressikonverents

Venemaa Föderatsiooni suursaadik tuletas omakorda meelde, kuidas omal ajal, kui Läti keelas ära maailmakuulsa Aleksandrovi-nimelise ansambli külalisesinemised, teatas toonane Eesti Vabariigi välisminister Marina Kaljurand, et Eesti on tugeva demokraatiaga riik ja seetõttu lauludega ei sõdi.

Eesti välisministeeriumist kinnitati ka, et Venemaa ansambli külalisesinemisi ei kavatseta siin ära keelata. Aga kaks nädalat enne esinejate saabumist kehtestas Eesti valitsus ikkagi oma keelu.

"Nii et kogu see propagandistlik madin Sputnik Eesti ümber seab tugevate demokraatlike põhimõtete olemasolu Eestis küll kahtluse alla. Mida siis üldse mõista sõna- ja ajakirjandusvabaduse all? Me leiame, et see ei vasta vähimalgi määral ajakirjanikega suhtlemise standarditele, kui Sputnik Eesti töötajaid riigi ametlikele üritustele ei lubata," lausus Petrov.

Venemaa välisministeeriumi esindajad on korduvalt kritiseerinud Sputniku Eesti agentuuri töötajate seesugust kohtlemist. "Sooviksin, et see lehekülg saaks ümber pööratud, aga kuivõrd võimalik see oleks, on praegu raske öelda," nentis ta.

Посол РФ в Эстонии Александр Петров
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov

Küsimusele Venemaa võimalikest peegelmeetmetest Venemaal tegutsevate Eesti meediatöötajate töö suhtes vastas Petrov, et Venemaa ei soovi pingeid spiraalselt üles kruvida ja tahab nõutada vene väljaannete ajakirjanike õiglasemat kohtlemist.

Võimud üritavad Sputnik Eestit majanduslikult kägistada

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, lisandusid Sputniku Eesti toimetuse ajakirjanike pidevale otsesele survele katsed kogu meediagrupi ja tema lepingupartnerite finantstegevust segada.

Venemaa saatkond Eestis tegi avalduse, milles Eesti ametivõime kutsutakse üles lõpetama Sputnik Eesti tagakiusamine, mis oleks parim tõend Tallinna tegelikust valmisolekust täita oma rahvusvahelisi kohustusi sõnavabaduse valdkonnas.

"Rangelt Eesti seadustega kooskõlas tegutsevale meediaväljaandele avaldatakse enneolematut administratiivset survet, mis meenutab rohkem otsest tagakiusamist. Samal ajal "väänatakse avalikult käsi" pangandusstruktuuridel ja ettevõtjatel, kel on nimetatud meediaressursiga ärisuhted. Kampaania eesmärgiks on Sputnik Eesti töö blokeerida, võtta lugejatelt ära alternatiivne teabeallikas olukorrast riigis ja maailmas," seisab Venemaa saatkonna avalduses.

Diplomaatiline esindus tuletas meelde, et Venemaal töötava Eesti meedia, sealhulgas Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) töötajad ei koge seni oma töös sarnaseid piiranguid ning veelgi enam – pangandusele ja muudele igapäevaseks tegevuseks vajalikele teenustele juurdepääsu tõkestamist.

Agentuurile Sputnik peetakse Eestis avalikku klaperjahti, tema töötajaid hirmutatakse ja pangakontosid suletakse. Ja seda Euroopa riigis, kes deklareerib ustavust sõnavabadusele, märkis intervjuus Sputnik Eestile Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.

Täismahus saate artiklit lugeda portaali venekeelsest osast.

Lugege lisaks:

Tagid:
pressikonverents, Aleksandr Petrov, Venemaa, Eesti, meedialahingud, demokraatia, sõnavabadus, Venemaa suursaatkond, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
Samal teemal
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega