Выступает посол России в Эстонии Александр Петров

Venemaa suursaadik võimude surveavaldustest Sputnikule: käib juba avalik klaperjaht

(Uuendatud 15:52 11.12.2019)
Agentuurile Sputnik peetakse Eestis avalikku klaperjahti, tema töötajaid hirmutatakse ja pangakontosid suletakse. Ja seda Euroopa riigis, kes deklareerib ustavust sõnavabadusele, märkis intervjuus Sputnik Eestile Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.

TALLINN, 11. detsember — Sputnik. Võimudele vastumeelse meedia olukorrast, aga ka Venemaa ja Eesti koostööd takistavatest probleemidest rääkis Sputnik Eesti korrespondendile Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.

Kuidas te hindate olukorda teabeagentuuri Sputnik Eesti ümber, keda on tabanud Eesti võimude enneolematu haldussurve?

Üsna masendavana. Nimetatud Venemaa meediakanal töötab vaatamata kohalike seaduste kõrvalekaldumatule täitmisele võimude kehtestatud infoblokaadi tingimustes ja seda blokaadi jõuametkondade "profülaktilised" vestlused ajakirjanikega.

Sellele karmile pressingule vaatamata on Sputnik suutnud olukorraga kohaneda, leidnud oma niši ja suurendab plaanipäraselt auditooriumi. Nähtavasti see ongi sundinud tema vastaseid üle minema avalikule klaperjahile: pankadel ja rendileandjal on hakatud "käsi väänama", et teabeagentuuri igapäevast tegevust halvata. Mis see siis on, kui mitte avalik arveteõiendamine teisitimõtlejate meediaressursiga?

Kas Eestis järgitakse sõnavabaduse põhimõtteid, võttes arvesse, et Venemaa ajakirjanduse ja Venemaa Föderatsiooni meediaväljaannete Eesti korrespondentide publikatsioonid kuulutatakse sageli "propagandistlikeks", "Kremli seisukohta väljendavateks" ja "ajalugu ümber kirjutavateks"? Samuti kutsutakse üles piirama "vaenulike tele- ja raadiojaamade tegevust Eesti territooriumil" ja kontrollima karmimalt ringhäälingulubade väljastamist.

Eesti olevat maailma riikide sõnavabaduse edetabeli tipus (11. kohal — Toim.) ja seda tuletatakse siin sageli ja uhkusega meelde. Kuid, nagu on näidanud jaht Sputnikule, need uhked näitajad on üsna kaugel kurvast tegelikkusest: vastumeelseid meediaväljaandeid, kes lubavad endale ametlikest erinevaid seisukohti, laimatakse ja kiusatakse taga külma sõja halvimate traditsioonide vaimus.

Баннер Sputnik Эстония
© Sputnik / Вадим Анцупов
Sputnik Eesti loosung

Tahaks märkida, et Eesti meediaväljaannete töötajad, kes on Venemaale akrediteeritud või külastavad meid, ei puutu oma kutsetegevuses kokku mingite kunstlike, väljamõeldud takistustega, rääkimata probleemidest juurdepääsuga panga- ja muudele teenustele, kuigi Eesti meedias on peavooluks kriitika meie riigi aadressil. Nii et kus on siis tegelik, mitte deklaratiivne sõnavabadus?

Viimasel ajal on mõned Eesti poliitikud tõstatanud küsimuse vajadusest nõuda Venemaalt hüvitist "Nõukogude okupatsiooni" tekitatud kahju eest ja mõnede Venemaa alade tagastamisest Eestile. Siseminister Mart Helme on varem teatanud: "5,2 protsenti Eesti territooriumist on endiselt Venemaa Föderatsiooni kontrolli all ja Venemaa Föderatsioon ei taha seda meile tagastada, ei taha meile maksta selle eest kompensatsioone, ei taha isegi sel teemal läbirääkimisi pidada." Kuidas teie arvates tuleb suhtuda sellistesse avaldustesse?

Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin on juba mitu aastat tagasi eitanud igasugust võimalust pidada Balti riikidega läbirääkimisi mingites territoriaalküsimustes. Mahuka ja äärmiselt selge vastuse on meie riigipea andnud Riiast kostnud avaldustele, et praeguse Pihkva oblasti Põtalovo rajooni loovutamine Venemaale olevat olnud ebaseaduslik.

Toetun ka praegu Venemaa esindajate ametlikele avaldustele, mille järgi igasugused üleskutsed, et Venemaa peab tagastama väidetavalt "annekteeritud" alad, on vastuvõetamatud.

Sama kehtib ka mingite hüvitiste nõudmise kohta meie riigilt "Nõukogude okupatsiooni" eest. Need teemad on suletud igaveseks ajaks igavesti. Rääkimata sellest, et taolised üleskutsed tekitavad tohutut kahju Venemaa ja Eesti riikidevahelistele suhetele ning takistavad nende üldise õhkkonna parandamist ja edasiliikumist.

Oleks märksa parem, kui taoliste nõudmiste algatajad kulutaksid oma raugematut energiat eesmärkidel, mis lähendavad meie riikide rahvaid, mitte vastupidi.

Kusjuures mida varem nad hakkavad asju arutama tegelikust olukorrast lähtudes, seda rohkem on neil võimalusi taastada normaalsed heanaaberlikud ja teineteist austavad suhted.

See kehtib täiel määral ka Vene–Eesti piirilepete ratifitseerimise kohta. Need 2014. aasta veebruaris sõlmitud lepped ei ole seniajani saanud jõustuda tingimuste tõttu, mis Eesti pool on esitanud nende lepete seaduse eelnõu läbivaatamisel ja mis lõppkokkuvõttes on tekitanud täiesti ilmse probleemi meie riikidevahelistes suhetes.

Kuidas teie arvate, kas Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi visiit Moskvasse 18. aprillil on andnud mingi impulsi kahepoolsete suhete edasiseks arenguks? Kas saab rääkida suhete mõningasest soojenemisest?

Ka seda, et kontakte riigipeade tasandil ei ole meie riikide vahel olnud üle kümne aasta, saab pidada olukorraks, mis on normaalsusest kaugel. Tänavu aprillis toimusid Moskvas edukad läbirääkimised ja oleks täiesti saanud loota positiivseid muutusi.

Президент РФ Владимир Путин и президент Эстонии Керсти Кальюлайд во время встречи
© Sputnik / Владимир Астапкович
Eesti president Kersti Kaljulaid ja Venemaa president Vladimir Putin kohtumise ajal

Kuid kellelegi Eestis ja võib-olla välismaal ei olnud see ilmselt meeltmööda. Võib arvata, et eespool nimetatud üleskutseid territoriaalnõudmiste esitamiseks ja muid taolisi asju, mis ilmusid varsti pärast Eesti presidendi Moskva-visiiti, saab käsitada reaktsioonina sellele visiidile või hirmuna meie kahepoolsete suhete soojenemise ees. Vaat siis tehtigi korrektiive, mis nullisid peaaegu täielikult kogu aprillivisiidi positiivse efekti.

Eesti kaitseminister Jüri Luik teatas enne NATO tippkohtumist Londonis, et Venemaa kujutab endast ohtu. "Me peame ausalt ütlema, et kui Venemaa on oht, siis ta on oht — meil ei ole mõtet seda kuidagi vaiba alla pühkida või proovida seda asja kuidagi ilustada," rääkis Luik. Kuidas teie arvate, kas Venemaa kujutab endast ohtu läänele? Või püüab Eesti näilise ohu ettekäändel sedasi endale Euroopa Liidus endale eelisõigusi välja pressida?

Ma tuginen Putini väljaütlemistele tänavu 20. novembril Moskvas investeerimisfoorumil "Venemaa kutsub!". Kõik saavad hästi aru, nagu rõhutas Venemaa riigipea, et Venemaa ei kavatse kedagi rünnata. Tahaks, et see oleks täiesti silmanähtav mitte ainult Euroopa juhtivate riikide liidritele, vaid ka Eesti võimustruktuuridele.

Eestis endas võib kuulda nende hääli, kes on kindlad, et Venemaa ei ohusta Eesti julgeolekut. Alles äsja teatas sellest endine peaminister. Ta ütles, et pooldab kahe riigi juhtkonna esindajate suhtluse alustamist, viidates naaberriigile Soomele, kus president ja peaminister ei karda sellist dialoogi, mis tuleb sellele riigile ainult kasuks.

Tahaks tungivalt soovitada nendel, kes igal võimalikul juhul räägivad väidetavast Vene ohust, taolisi soovitusi kuulda võtta. Räägitakse muide, et ükski prohvet pole kuulus oma kodumaal.

Kuid sellisel juhul võivad NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi hiljutised sõnad, et Venemaa ei ole enam alliansi vaenlane, vähemalt kuidagi aidata mõnedel Eesti poliitikutel meie riiki teise pilguga vaadata.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, sõnavabadus, Sputnik, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
Samal teemal
Vilniuse kohus jättis jõusse Sputnik Lietuva peatoimetajale kehtestatud sissesõidukeelu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega