Eesti peaminister sõidab Madridi ÜRO kliimakonverentsile
(Uuendatud 12:53 02.12.2019)
Eesti peaminister sõidab Hispaaniasse ÜRO kliimakonverentsile. Madridis saab teoks Euroopa Liidu riikide juhtide kohtumine Euroopa Komisjoni uue presidendiga.TALLINN, 2. detsember — Sputnik. Eesti peaminister osaleb esmaspäeval, 2. detsembril Madridis ÜRO kliimakonverentsil, kus ta esineb Eesti kliimaeesmärke tutvustava ettekandega ja peab kõrgetasemelisi kohtumisi.
Jüri Ratas osaleb riigijuhtide ümarlaual, kus annab ülevaate Eesti plaanidest kliimamuutustega võitlemisel, teatab Vabariigi Valitsuse pressiteenistus.
"Kõik riigid peavad panustama, et täita Pariisi kokkulepet ja vähendada kasvuhoonegaase nii, et tulevastel põlvede elukeskkond oleks elamisväärne," ütles Ratas reisi eelõhtul.
Hispaania juhtimisel kohtuvad Euroopa Liidu liikmesriikide juhid Madridis Euroopa Komisjoni uue presidendi Ursula von der Leyeniga.
©
AFP 2019 / TOBIAS SCHWARZ
Ursula von der Leyen
Aruteludel kavatseb Eesti rõhutada Euroopa Liidu uue eelarvekava tähtsust kliimaeesmärkide saavutamiseks.
Kliimaneutraalsus Euroopa Liidu eelarves
29. novembril saatsid Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Krišjanis Karinš ja Leedu president Gitanas Nausėda ühisläkituse Euroopa Liidu riigipeadele ja valitsustele.
Kolm Baltimaade riigijuhti rõhutavad, et Euroopa Liidu järgmine pikaajaline eelarve aastateks peab aitama liikmesriikidel kliimaneutraalsuseni välja jõuda, kuid eelarve kärpimine seab selle eesmärgi löögi alla.
©
Фото : Stenbocki maja
Eesti lipp, Läti lipp ja Leedu lipp
Mitte mingil juhul ei tohi kahandada ühtekuuluvuspoliitika eelarvet ega rahaeraldisi põllumajanduspoliitikale, kuna neist vahenditest saavad tehtud investeeringud kliimamuutuste vastasesse võitlusesse.
Ratas, Kariņš ja Nausėda toovad ühiskirjas esile, et kliimamuutustega võitlemisel tuleb tegutseda otsustavalt ja ambitsioonikalt, ning väljendavad pühendumust ühisele vastutusele.
See tähendab, et järgmise aastakümne jooksul on oodata suuri muudatusi peaaegu kõigis valdkondades, eriti energia-, transpordi-, tööstus- ja elamusektoris.
Seetõttu ei saa kuidagi õigustada olulisi erinevusi liikmesriikidele makstavate põllumajandustoetuste osas. See ohustab ühtse turu toimimist, kuna põllumeestele ei ole veel võrdseid võimalusi loodud.
Eesti, Läti ja Leedu nendivad ühiskirjas, et hinnanguliselt on kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 vaja investeerida üle kahe kolmandiku meie piirkonna riikide SKPst.
Kliimaneutraalsuse hind
Eesti valitsus leiab, et riigile peab jääma õigus ise valida talle sobivad viisid kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Lõviosa kasvuhoonegaaside heitkogustest tuleb põlevkivielektrit tootvatelt ettevõtetelt, kes Euroopa Liidu nõuete tõttu on juba sattunud silmitsi ulatusliku kriisiga.
Täismahus artiklit saate lugeda siit.
Lisaks lugege:
Tagid: