Брифинг официального представителя МИД России М. Захаровой

Zahharova teatas Vene meedia tagakiusamise põhjuse Baltimaades

(Uuendatud 14:33 01.12.2019)
Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova rääkis, mis põhjusel Vene meediat Balti riikides, sealhulgas Eestis, taga kiusatakse.

TALLINN, 1. detsember — Sputnik. "Just sellepärast kimbutataksegi Baltimaades Vene meediat — ajaloolise tõe pärast," kirjutas ta Facebookis.

Diplomaat lisas postitusele lingi Sputnik Eesti publikatsioonile nende arhiividokumentide näituse kohta, mis annavad tunnistust Eesti karistussalklaste kohutavatest kuritegudest sõja-aastatel okupeeritud Pihkvamaal.

See näitus avati reedel Moskvas Venemaa Föderatsiooni Ühiskondlikus Kojas teaduslik-praktilise konverentsi "Sõduri saatus" raames.

Natside väejuhatuse arvestuste kohaselt oli osa piirkonnast kavas anda pärast Teise maailmasõja lõppu Eestile, ja Eesti karistussalklased hakkasid okupeeritud Pihkvamaal aktiivselt tegutsema. See toimus sõjavangilaagris Moglino külas mõne kilomeetri kaugusel Pihkvast.

Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) Pihkva oblasti juhtkonna esitatud dokumentide hulgas on 1960. aastatel üles otsitud ja süüdi mõistetud karistussalklaste Eduard Torni, Arnold Veedleri ja Erich Lepmetsa kriminaalasja materjalid. Kõiki kolme karistati Pihkva oblastikohtu otsusega 1968. aasta veebruaris.

Dokumentide hulgas on 29. märtsist 1945 pärinev akt, milles esitatakse Pihkvamaal sõja ajal toime pandud kuritegude uurimiskomisjoni andmed.

Selles räägitakse, et Moglino sõjavangilaager asutati varsti pärast linna ja rajooni okupeerimist endise piirivalvekomandantuuri territooriumil. Seal hoiti nii sõjaväelasi kui ka tsiviilelanikke.

Aktis tuuakse ära ka tunnistajate ütlused — nendeks olid ümberkaudsete külade elanikud, kes olid arveteõiendusi ja piinamisi pealt näinud. Dokumentide andmetel õnnestus spetsialistidel leida kokku kümme põõsastega maskeeritud matmispaika.

Sputniku tagakiusamine Eestis

Varem on MIA Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan rääkinud Sputnikust tööd otsinud inimeste ülekuulamistest ja hirmutamistest ning nende pangakontode sulgemisest Eestis.

Tema sõnul ei ole agentuur kusagil mujal kokku puutunud selliste probleemidega kui selles riigis.

Rossija Segodnja pressiteenistus on teatanud, et 2019. aasta oktoobri lõpus külmutasid rahvusvaheliste panganduskontsernide Eesti filiaalid töötasude, maksumaksete ja bürooruumide rendimaksete ülekanded.

Ka teised Eesti pangad, kuhu agentuur on pöördunud, on keeldunud neid operatsioone tegemast.

Seni ei olnud need rahaülekanded nelja aasta jooksul kohalikele pankadele mingeid probleeme tekitanud. Sputniku Tallinna büroo ruumide rendileandja on teatanud toimetuse juhatajale rendilepingu ühepoolsest ülesütlemisest. Leping kehtib 27. veebruarini.

Lugege lisaks:

Tagid:
tsensuur, ajakirjandusvabaduse päev, Sputnik, Venemaa, Eesti
Teema:
Eesti: maailma ajakirjandusvabaduse indeksi 11. koht (18)
Samal teemal
Euroopa ajakirjanike föderatsioon: Eesti ajakirjandusvabadus on ohus