Valitsuses pettumine toob põllumehed meeleavaldusele, illustreeriv foto

Valitsuses pettumine toob põllumehed meeleavaldusele

(Uuendatud 10:47 28.11.2019)
Eesti põllumajandussektor peab võistlema väga ebavõrdses konkurentsis teiste EL riikide põllumeestega, arvavad meeleavalduse korraldajad.

TALLINN, 28. november — Sputnik. Eesti põllumajandus- ja maamajandusettevõtteid ühendav Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) korraldab 10. detsembril Toompeal meeleavalduse, sest valitsuserakonnad on vaatamata varasematele lubadustele vähendanud 2020. aasta riigieelarves põllumajanduse siseriiklike hüvitiste summat üle kolme korra – 15,3 miljonilt 5 miljoni eurole, seisab EPKK kodulehel

"Riigieelarvest makstakse põllumajandussektorile üleminekutoetusi, et hüvitada Eesti põllumehele osaliseltki Euroopa Liidu keskmisest väiksemaid põllumajandustoetusi," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

"Eesti põllumajandussektor peab võistlema väga ebavõrdses konkurentsis teiste EL riikide põllumeestega – meie otsetoetused on 2020. aastal vaid 66% Euroopa Liidu keskmisest. See pidurdab jätkuvalt Eesti põllumajandus- ja toidutootmise arengut, paneb löögi alla nii põllumajandussektori tuleviku kui ka töökohad maapiirkondades," lisas Sõrmus.

Kits farmis.
© Sputnik / Антон Денисов

Samuti Euroopa Liidu pikaajalises eelarvekavas aastateks 2021-2027 jäävad põllumajanduse otsetoetused Eestis kuni perioodi lõpuni ELi madalaimaks, jõudes 2027. aastaks vaid 76% tasemele võrreldes liikmesriikide keskmisega.

"Eesti põllumehel pole võimalik nii ebavõrdses konkurentsis kaua vastu pidada, sest tootmisele esitatavad nõuded ja sisendite hinnad – näiteks masinad, kütus, väetised – on teiste riikide konkurentidega sarnased," ütles Sõrmus.

"Ainus võimalus võrdsema konkurentsiolukorra tagamiseks on siseriiklike toetuste väljamaksmine lubatud mahus ja Euroopa Liidu uues pikaajalises eelarves Eestile suunatud EL põllumajandushüvitiste kiirema ühtlustamise eest seismine."

Siseriiklike toetuste osas ei andnud paraku positiivset tulemust EPKK juhtide oktoobris toimunud kohtumised peaminister Jüri Ratase, rahandusminister Martin Helme, endise maaeluministri Mart Järviku ja Riigikogu viie fraktsiooniga.

Arvestades tuleva aasta riigieelarvesse kavandatud siseriiklike üleminekutoetuste suuri kärpeid ja Euroopa Komisjoni ettepanekut jätkata järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil Eesti põllumajandustootjate ebavõrdset kohtlemist põllumajandushüvitiste maksmisel, korraldab EPKK 10. detsembril olukorra laiemaks teadvustamiseks Toompeal meeleavalduse.

11. detsembril toimub Riigikogus riigieelarve kolmas lugemine, 12.-13. detsembril toimub Euroopa Ülemkogu, kus arutatakse Euroopa Liidu 2021.-2027. aasta pikaajalist eelarvet.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et 2020. aasta riigieelarve koostamisel oli otsustatud kirjutada kulude poolele põllumajandustoetused summas 5 miljonit eurot 15 miljoni asemel, mida Eesti veel tohib oma põllumeestele maksta.

Riigikogu liige ja põllumajandusettevõtja Martin Repinski rääkis Sputnik Eestile, milliseid kohalike põllumajandustootjate abistamise tingimusi peab Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriik täitma ja mis ootab Eesti põllumajandust ees pärast 2020. aastat.

Tema sõnul on jäänud ainult üks aasta, 2020, millal Eesti riigil on Euroopa Liidu reeglite järgi õigus toetada oma põllumajandust omaenda toetustega. Riigikogu liige Martin Repinski on veendunud, et valitsus peab kõik lubatud toetused täies mahus riigieelarvesse kirja panema.

"Järgmine aasta on viimane, millal on veel midagi võimalik välja maksta oma eelarvest. Pärast 2020. aastat ei tohi Eesti enam midagi maksta," lisas ta.

Repinski tuletas meelde, et Eesti põllumajandustootjad olid riigi abist ilma jäetud paljude aastate jooksul, millal riigis olid võimul reformierakondlased.

Lugege lisaks:

Tagid:
majandus, toetus, poliitika, meeleavaldus, põllumajandus
Samal teemal
Ees seisab leiva, köögiviljade ja õlle hinna tõus
Soome põllumeestele pakutakse hingeabi
Euroopa põllumehed peavad ELi põllumajanduspoliitikat läbikukkunuks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega