Советские солдаты идут в атаку.  Освобождение Эстонии

Eesti tähistab natside sissetungijatest vabastamise aastapäeva

(Uuendatud 07:55 24.11.2019)
Seitsekümmend viis aastat tagasi, 24. novembril 1944, lõppes Punaarmee Baltimaade strateegiline pealetungioperatsioon.

TALLINN, 24. november — Sputnik. Punaarmee Baltimaade strateegiline pealetungioperatsiooni tulemusel vabastati Leedu, Läti ja Eesti territooriumid peaaegu täielikult. 

Vabastatud asulate ja talude elanikud võtavad Punaarmee väeosad, sõdurid ja ohvitserid lahkesti vastu
© Sputnik / Всеволод Тарасевич

RIA Novosti tutvustab kroonikat Punaarmee 71-päevase operatsiooni sündmustest Balti strateegilisel suunal.

Saksamaa jõud Balti riikides

Natsi-Saksamaa sõjaline juhtkond omistas Balti riikide hoidmisele suurt tähtsust, sest need katsid Ida-Preisimaad kirdest. Strateegiliselt tähtsa Balti piirkonna kaotamine raskendanuks veelgi Saksamaa sõjalis-poliitilist ja majanduslikku olukorda.

Olles jäänud 1944. aasta augustis ilma Rumeenia naftaväljadest, jäid sakslased sõltuvusse Eesti põlevkivitöötlemisettevõtetest, mis tootsid aastas umbes 500 tuhat tonni naftatooteid. Rinnet stabiliseerida püüdes lõid sakslased Eesti, Läti ja Leedu NSV okupeeritud aladel kiirustades sügava ešeloneeritud kaitse.

Valgevene strateegilise pealetungioperatsiooni "Bagration" lõpetamise järel 1944. aasta augusti lõpus suruti Saksa armeegrupp "Nord" suhteliselt väikesele alale Läänemere ääres. Saksa relvajõudude grupp "Narva", 18. ja 16. armeed ja armeegruppi "Tsenter" 3. tanki-armee kaitsesid rindejoont Narva lahest üle Dobele (Läti NSV) Neemani jõeni. Neid toetasid Luftwaffe 1. ja osa 6. õhulaevastiku vägesid.

Kokku koosnes see grupp umbes 730 000 sõjaväelasest, 7 tuhandest kahurist ja miinipildujast, enam kui 1200-st tankist ja soomukist ning kuni 400 lahinglennukist. Viiest tankidiviisist koosnev Saksa vägede kõige võimsam grupeering asus Läti NSV pealinna Riia piirkonnas, kus oli loodud neli kaitseliini.

Nõukogude pealetungiplaan

Balti strateegiline ründeoperatsioon nägi ette Leningradi rinde vasakpoolse tiiva (ülemjuhataja - Nõukogude Liidu marssal Leonid Govorov), 3. Balti rinde (armeekindral Ivan Maslennikov), 2. Balti rinde (armeekindral Andrei Jerrjomenko), 2. Balti rinde (armeekindral Ivan Bagramjan), 3. Valgevene rinde (armeekindral Ivan Tšernjahhovski) üksuste, aga ka Balti laevastiku (admiral Vladimir Tributs) ja kauglennuväe kaasamist.

Saksa vägede vastas oli kokku umbes 900 tuhat Nõukogude sõjaväelast, umbes 17,5 tuhat kahurit ja miinipildujat, umbes 3100 tanki ja iseliikuvat suurtükki, üle 2,6 tuhande lahingulennuki. Poliitilise tähtsusega oli Balti liiduvavariikide elanikest moodustatud Punaarmee üksuste osalemine: 8. Eesti ja 130. Läti laskurkorpus, 16. Leedu laskurdiviis.

Balti pealetungioperatsioon koosnes neljast operatsioonist: Riia, Tallinna, Moonsundi dessandi ja Meemeli osadest.

Operatsioon algas 14. septembril 1944 pärast suurtükiväe- ja lennuväe ettevalmistust Riia suunal 1., 2. ja 3. Balti rinde pealetungiga. Vaenlane oli sunnitud taanduma Sigulda kaitseliinile 20–60 km Riiast, Daugava jõest põhja poole. Samal ajal algas Saksa vägede üleviimine Eesti territooriumilt, tugevdamaks Läti pealinna kaitset.

Samal ajal viisid Leningradi rinde ja Balti laevastiku vägede väed 17. – 26. Septembrini läbi Tallinna operatsiooni, mille tulemuseks oli operatiivrühmituse "Narva" purustamine, Tallinna (22. september) ja seejärel kogu Eesti NSV mandriosa vabastamine.

24. septembril andis kõrgema väejuhatus käsu viia 1. Balti rünnaku Riiast Meemeli suunale (nüüdne Klaipeda), kus kaitset hoidis nõrgem saksa väerühm. 

1. rinde koosseisus olnud 43. armee väeosad liikusid Šiauliai piirkonda, teostasid võimsa läbimurde ja jõudsid Läänemere rannikule, lõigates armeegrupi "Nord" Ida-Preisimaa territooriumist ära.

Sakslased ei suutnud seda rünnakut tõrjuda, kuna vägede ületoomist Sigulda liinilt takistas Moonsundi operatsiooni alustamine 27. septembril ning 3. ja 2. Balti rinde operatsioon Riia piirkonnas. 6. oktoobril surusid Nõukogude väed vaenlase Kuramaa poolsaarele, kus nad olid sõja lõpuni blokeeritud. 13. oktoobril vabastasid Nõukogude väed Riia.

Жители Риги разбирают развалины после освобождения города от немецко-фашисткой оккупации. Осень 1944 года.
© Sputnik / РИА Новости
Riia elanikud lammutavad varemed pärast linna vabastamist natsi okupatsioonist. 1944. aasta sügis.

24. novembril vabastati ka Moonsundi (Lääne-Eesti) saarestik vaenlasest. Nõukogude väed pääsesid Läänemere äärde ka Liepajast lõunas (Läti NSV-s). Samuti parandati Kuramaa "kotti" mere poolt blokeeriva Balti laevastiku laevade tegutsemisvõimalusi.

Operatsiooni tulemus

Punaarmee 71-päevane pealetung Baltikumi strateegilises suunas saavutas 24. novembriks 1944 peaaegu kogu Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude vabariikide territooriumi vabastamiseni ning maismaaside kaotamise Saksa armeegrupi "Nord" ja Ida-Preisimaa vahel. Väike osa Saksa vägedest jäi Kuramaale ja Meemeli piirkonda.

FOTO: Переправа войск левого фланга Ленинградского фронта, первыми вступившими в Нарву FOTO: esimesena Narvasse sisenenud Leningradi rinde vasakpoolse külje vägede ületamine

Poolte kaotused

Saksa kaotuste kohta täpsed andmed puuduvad. Vene ajaloolaste sõnul purustati Balti operatsiooni käigus 59 Saksa diviisist 23, neist kolm hävitati täielikult. Venemaa relvajõudude mälestuskeskuse konsultandi kindralpolkovnik Grigori Krivošeejevi juhitud uurimisrühma andmetel olid Punaarmee kaotused Balti operatsioonis 14. septembrist 24. novembrini 1944 hukkunutena 61 468 inimest, haavatutena aga - 218 622 inimest.

Artikli täispikka versiooni võite lugeda saidi venekeelselt poolelt.

Lugege lisaks:

Tagid:
Tallinn, Punaarmee, Saksamaa, Eesti NSV, NSV Liit
Samal teemal
Eesti võimude pale: miks on paadunud russofoob Moskva saluudi vastu