Советские солдаты идут в атаку.  Освобождение Эстонии

Eesti tähistab natside sissetungijatest vabastamise aastapäeva

(Uuendatud 07:55 24.11.2019)
Seitsekümmend viis aastat tagasi, 24. novembril 1944, lõppes Punaarmee Baltimaade strateegiline pealetungioperatsioon.

TALLINN, 24. november — Sputnik. Punaarmee Baltimaade strateegiline pealetungioperatsiooni tulemusel vabastati Leedu, Läti ja Eesti territooriumid peaaegu täielikult. 

Vabastatud asulate ja talude elanikud võtavad Punaarmee väeosad, sõdurid ja ohvitserid lahkesti vastu
© Sputnik / Всеволод Тарасевич

RIA Novosti tutvustab kroonikat Punaarmee 71-päevase operatsiooni sündmustest Balti strateegilisel suunal.

Saksamaa jõud Balti riikides

Natsi-Saksamaa sõjaline juhtkond omistas Balti riikide hoidmisele suurt tähtsust, sest need katsid Ida-Preisimaad kirdest. Strateegiliselt tähtsa Balti piirkonna kaotamine raskendanuks veelgi Saksamaa sõjalis-poliitilist ja majanduslikku olukorda.

Olles jäänud 1944. aasta augustis ilma Rumeenia naftaväljadest, jäid sakslased sõltuvusse Eesti põlevkivitöötlemisettevõtetest, mis tootsid aastas umbes 500 tuhat tonni naftatooteid. Rinnet stabiliseerida püüdes lõid sakslased Eesti, Läti ja Leedu NSV okupeeritud aladel kiirustades sügava ešeloneeritud kaitse.

Valgevene strateegilise pealetungioperatsiooni "Bagration" lõpetamise järel 1944. aasta augusti lõpus suruti Saksa armeegrupp "Nord" suhteliselt väikesele alale Läänemere ääres. Saksa relvajõudude grupp "Narva", 18. ja 16. armeed ja armeegruppi "Tsenter" 3. tanki-armee kaitsesid rindejoont Narva lahest üle Dobele (Läti NSV) Neemani jõeni. Neid toetasid Luftwaffe 1. ja osa 6. õhulaevastiku vägesid.

Kokku koosnes see grupp umbes 730 000 sõjaväelasest, 7 tuhandest kahurist ja miinipildujast, enam kui 1200-st tankist ja soomukist ning kuni 400 lahinglennukist. Viiest tankidiviisist koosnev Saksa vägede kõige võimsam grupeering asus Läti NSV pealinna Riia piirkonnas, kus oli loodud neli kaitseliini.

Nõukogude pealetungiplaan

Balti strateegiline ründeoperatsioon nägi ette Leningradi rinde vasakpoolse tiiva (ülemjuhataja - Nõukogude Liidu marssal Leonid Govorov), 3. Balti rinde (armeekindral Ivan Maslennikov), 2. Balti rinde (armeekindral Andrei Jerrjomenko), 2. Balti rinde (armeekindral Ivan Bagramjan), 3. Valgevene rinde (armeekindral Ivan Tšernjahhovski) üksuste, aga ka Balti laevastiku (admiral Vladimir Tributs) ja kauglennuväe kaasamist.

Saksa vägede vastas oli kokku umbes 900 tuhat Nõukogude sõjaväelast, umbes 17,5 tuhat kahurit ja miinipildujat, umbes 3100 tanki ja iseliikuvat suurtükki, üle 2,6 tuhande lahingulennuki. Poliitilise tähtsusega oli Balti liiduvavariikide elanikest moodustatud Punaarmee üksuste osalemine: 8. Eesti ja 130. Läti laskurkorpus, 16. Leedu laskurdiviis.

Balti pealetungioperatsioon koosnes neljast operatsioonist: Riia, Tallinna, Moonsundi dessandi ja Meemeli osadest.

Operatsioon algas 14. septembril 1944 pärast suurtükiväe- ja lennuväe ettevalmistust Riia suunal 1., 2. ja 3. Balti rinde pealetungiga. Vaenlane oli sunnitud taanduma Sigulda kaitseliinile 20–60 km Riiast, Daugava jõest põhja poole. Samal ajal algas Saksa vägede üleviimine Eesti territooriumilt, tugevdamaks Läti pealinna kaitset.

Samal ajal viisid Leningradi rinde ja Balti laevastiku vägede väed 17. – 26. Septembrini läbi Tallinna operatsiooni, mille tulemuseks oli operatiivrühmituse "Narva" purustamine, Tallinna (22. september) ja seejärel kogu Eesti NSV mandriosa vabastamine.

24. septembril andis kõrgema väejuhatus käsu viia 1. Balti rünnaku Riiast Meemeli suunale (nüüdne Klaipeda), kus kaitset hoidis nõrgem saksa väerühm. 

1. rinde koosseisus olnud 43. armee väeosad liikusid Šiauliai piirkonda, teostasid võimsa läbimurde ja jõudsid Läänemere rannikule, lõigates armeegrupi "Nord" Ida-Preisimaa territooriumist ära.

Sakslased ei suutnud seda rünnakut tõrjuda, kuna vägede ületoomist Sigulda liinilt takistas Moonsundi operatsiooni alustamine 27. septembril ning 3. ja 2. Balti rinde operatsioon Riia piirkonnas. 6. oktoobril surusid Nõukogude väed vaenlase Kuramaa poolsaarele, kus nad olid sõja lõpuni blokeeritud. 13. oktoobril vabastasid Nõukogude väed Riia.

Жители Риги разбирают развалины после освобождения города от немецко-фашисткой оккупации. Осень 1944 года.
© Sputnik / РИА Новости
Riia elanikud lammutavad varemed pärast linna vabastamist natsi okupatsioonist. 1944. aasta sügis.

24. novembril vabastati ka Moonsundi (Lääne-Eesti) saarestik vaenlasest. Nõukogude väed pääsesid Läänemere äärde ka Liepajast lõunas (Läti NSV-s). Samuti parandati Kuramaa "kotti" mere poolt blokeeriva Balti laevastiku laevade tegutsemisvõimalusi.

Operatsiooni tulemus

Punaarmee 71-päevane pealetung Baltikumi strateegilises suunas saavutas 24. novembriks 1944 peaaegu kogu Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude vabariikide territooriumi vabastamiseni ning maismaaside kaotamise Saksa armeegrupi "Nord" ja Ida-Preisimaa vahel. Väike osa Saksa vägedest jäi Kuramaale ja Meemeli piirkonda.

FOTO: Переправа войск левого фланга Ленинградского фронта, первыми вступившими в Нарву FOTO: esimesena Narvasse sisenenud Leningradi rinde vasakpoolse külje vägede ületamine

Poolte kaotused

Saksa kaotuste kohta täpsed andmed puuduvad. Vene ajaloolaste sõnul purustati Balti operatsiooni käigus 59 Saksa diviisist 23, neist kolm hävitati täielikult. Venemaa relvajõudude mälestuskeskuse konsultandi kindralpolkovnik Grigori Krivošeejevi juhitud uurimisrühma andmetel olid Punaarmee kaotused Balti operatsioonis 14. septembrist 24. novembrini 1944 hukkunutena 61 468 inimest, haavatutena aga - 218 622 inimest.

Artikli täispikka versiooni võite lugeda saidi venekeelselt poolelt.

Lugege lisaks:

Tagid:
Tallinn, Punaarmee, Saksamaa, Eesti NSV, NSV Liit
Samal teemal
Eesti võimude pale: miks on paadunud russofoob Moskva saluudi vastu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega