Солдаты Кайтселийта

Kaitseliidu ülem tahab "surnud hinged" rivvi tagasi tuua ja relvad koju anda

112
(Uuendatud 11:20 17.11.2019)
Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi, kes on ise Kaitseliidus alates 1992. aastast, tahab viia Kaitseliidu tagasi algusaegade juurde - kui Kaitseliit toimis rohujuure tasandil.

TALLINN, 17. november — Sputnik. Ühtegi sõnul tuleb kaitseliitlastele luua tingimused relvade kodus hoidmiseks, uue ülesandena lisandub liitlaste vastuvõtmine ja neile tingimuste loomine nagu hiljuti lõppenud õppuse Tractable puhul.

"Me anname neile, kes relvad koju võtavad, relvakapi välja tasuta. Me igati tahame, et kaitseliitlane hoiaks relva võimalusel kodus, sest läbi selle me tekitame enesekaitse ja ma pean silmas just riigi enesekaitsevõimekuse märkimisväärset kiirenemist," selgitas Ühtegi.

Рихо Юхтеги
© Estonian Defence Forces
Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi

Sputnik Eesti kirjutas varem, et president Kersti Kaljulaid esines võidupüha paraadil kõnega, kutsudes üles valmis olema mistahes, isegi hetkel kõige ebatõenäolisena tunduvaks olukorraks. 

Presidendi sõnul "ei suuda riik kunagi olla kõikjal, ei tavaolukorras ega ka kriisi ajal". Seetõttu peavad kodanikud vastutama iseenda ja oma lähedaste saatuse eest. Igaüks meist saab teha väga palju selleks, et ennast ja oma lähedasi erinevates olukordades kaitsta.

Президент Эстонии Керсти Кальюлайд
© Sputnik / Денис Пастухов
President Kersti Kaljulaid

"Igaüks meist saab osta väikese toiduvaru, tuletada meelde esmaabivõtted, laadida alla Naiskodukaitse mobiilirakenduse või hoida käepärast käitumisjuhised, mille valitsus paar kuud tagasi kõigile elanikele saatis," ütles Kaljulaid. 

Oma kõnet elanike panuse tähtsusest riigikaitses täiendas Kaljulaid tsitaadiga Eesti vabadussõjast osa võtnud Ilmar Rammo mälestustest, kes aastatel 1918-1920 teenis soomusrongil. Kord nägi ta, kuidas talumees jagas enda ümber kogunenud inimestele tasuta putru. Sõda veel käis, kuid harjumatu stseen andis paljudele lootust, on president kindel. 

Kolonel Riho Ühtegi: rind medaleis

19. juulil asendas Riho Ühtegi organisatsiooni praeguse juhi, kindralmajor Meelis Kiili, kes siirdus NATO peakorterisse Belgias. Kaitseliitu asus juhtima Vene agressorid tappa lubanud kolonel Riho Ühtegi, vahendas Sputnik Eesti suvel. 

Riho Ühtegi teenis sõjaväekohuslasena aastatel 1982-1984 Nõukogude armees. 1990. aastal liitus ta taasloodud Kaitseliiduga ja töötas pärast Eesti iseseisvumist politseis. 1993. aastal läks Ühtegi teenima Kaitseväe peastaapi ning oli 1998–2007 luurepataljoni ülem.

2012. aastast oli Ühtegi kaitseväe operatsioonide osakonna ülem, osales kaks korda NATO operatsioonides Afganistanis, teenis kaitseatašeena Gruusias. Tal on kokku 22 erinevat au- ja teenetemärki nii Eestist kui ka välisriikidest (USAst, Saksamaalt, Gruusiast jne). Kaitseliidu uus juht on abielus ja tal on kaks last.

Sajandipikkuse kogemusega organisatsioon

Eesti Kaitseliit loodi 11. novembril 1918 Saksa okupatsiooni lõppedes seoses Saksamaa alistumisega Antanti riikidele Esimeses maailmasõjas. Kaitseliidu esimeseks ülemaks sai Venemaa keisririigi endine polkovnik Ernst Põdder ja esimeseks juhatuse esimeheks Johan Pitka. 

Suure Isamaasõja ajal osalesid paljud endised Kaitseliitlased Saksa okupatsioonivõimude organiseeritud kohalikus Omakaitses, võideldes kohalike Nõukogude aktivistide ja Punaarmee üksuste vastu.

Kaitseliit taasloodi 17. veebruaril 1990 125-liikmelise rühma algatusel, mida juhtis endine Nõukogude armee kapten Johannes Kert. Organisatsiooni rahastab ja juhib Kaitseministeerium ning ta sarnaneb ülesehituselt USA Rahvuskaardile.

Kaitseliidus on koos noorte- ja naisorganisatsioonide liikmetega umbes 26 000 inimest.

Lugege lisaks: 

112
Tagid:
relv, julgeolek, Eesti, Riho Ühtegi, Kaitseliit
Samal teemal
Kaitseliit esitles Eesti esimest soomusautot
Kaitseliidu õppused hõlmavad nädalavahetusel pea poolt Eestit
Kaitseliit esitleb vastvalminud räpilugu Meie reliikvia on Vabadus!
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega