Vene Föderatsiooni välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova

Zahharova: Eesti keeldumine Vene laeva läbilaskmisest on lausa hämmastav

137
(Uuendatud 15:08 05.11.2019)
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kommenteeris Eesti võimude tegevust, kes ilma selgituseta taas Vene laeva oma vetesse laskmast keeldusid.

TALLINN, 5. november — Sputnik. Eesti juhtkonna otsus keelata Vene laeval "Akadeemik Primakov" tema territoriaalvetesse siseneda on Venemaa jaoks ülimalt hämmastav.

Seda ütles Vene Föderatsiooni välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova, kommenteerides Eesti võimude tegevust RIA Novostile.

"Otsus on hämmastav, arvestades asjaolu, et sel aastal andis Eesti juba kahel korral samale laevale läbisõiduloa. Seekord keelduti põhjuseid selgitamata," sõnas diplomaat.

Maria Zahharova meenutas, et tegu on viimasel ajal juba kolmanda korraga, mil Tallinn Vene meremeestele ja lennukitele eitavalt vastab. Tema sõnul ei lubatud oktoobri alguses Vene Föderatsiooni asepeaministri lennukil läbi Eesti õhuruumi lennata ning tänavu aprillis keelati Vene õppelaeva "Sedov" sisenemine Eesti Vabariigi territoriaalvetesse.

Nagu Sputnik Eesti juba teatas, keelasid Eesti võimud selle aasta aprillis treeningpurjelaeva "Sedov" sisenemise oma territoriaalvetesse. Eesti välisministeerium selgitas otsust asjaoluga, et Vene laeva pardal olid "okupeeritud" Krimmis asuva Kertši riikliku meretehnoloogiaülikooli kursandid. Kaks päeva hiljem korraldas Poola samasuguse demarši.

Venemaa suursaatkond Eestis nimetas otsust takistada "Sedovi" Tallinnasse sisenemist Eesti võimude ebasõbralikuks sammuks president Kersti Kaljulaidi eelseisva Moskva-reisi eelõhtul.

Purjelaeva Sedov kursandid
© Sputnik / Вадим Анцупов

Hiljem teatas rahvusvaheline avalik organisatsioon "Tavrida", et Krimmi elanike diskrimineerimise eest algatatakse Eesti ja Poola vastu kohtuasjad.

Novembris 2018 keelas Eesti välisministeerium kahel korral – põhjuseid selgitamata – Venemaa uurimislaeva "Akadeemik Nikolai Strahhov" sisenemise Eesti territoriaalvetesse. Laev oli teel kapitaalremonti Tallinn Shipyard OÜ-s.

Nagu Sputnik Eestile "Rosgeologia" pressiteenistuses selgitati, tuleb laevadele eeskirjade kohaselt korraldada regulaarseid remonditöid, mille toimumiskoht määratakse kindlaks avatud pakkumise tulemuste põhjal. Saadud tehniliste ja hinnapakkumiste põhjal võitis pakkumise Eesti ettevõte Tallinn Shipyard OÜ.

Mõni kuu hiljem andis Eesti Vabariigi välisministeerium siiski loa kahe Venemaalt pärit laeva plaaniliseks remondiks Eesti laevaremonditehases. 2019. aastal tehti kahel Vene uurimislaeval (NIS) – "Akadeemik Primakovil" ja "Bavenitil" – Tallinn Shipyard OÜ-s plaanilisi remonditöid ja täiendati ka varusid.

Научно-исследовательское судно Академик Примаков
© Sputnik / Екатерина Ильяшенко
Uurimislaev "Akadeemik Primakov"

Vene Föderatsiooni riigihanke ametlikul veebisaidil avaldatud andmete kohaselt "Rosgeologia" uurimislaevu mitte ainult ei remonditud Eesti pealinnas, vaid siit osteti ka meeskonnale toitu ja kütust.

Näiteks täideti kevadel Tallinnas suur tellimus M/S "Akadeemik Primakovi" laevakütuse tarnimiseks rohkem kui 1,5 miljoni dollari väärtuses.

Lugege lisaks:

137
Tagid:
poliitika, sissesõidukeeld, Eesti, Venemaa, Maria Zahharova, laev
Samal teemal
Eesti keelas purjelaeva "Sedov" sisenemise territoriaalvetesse
Venemaa vastab Eesti ebasõbralikele sammudele proportsionaalselt
"Noor kaardivägi": Eestis keelatud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega