Miks Eestis ei taheta mõista erivajadustega lapsi, illustreeriv foto

Miks Eestis ei taheta mõista erivajadustega lapsi

24
(Uuendatud 13:31 26.10.2019)
Miks Eestis on läbi kukkunud erivajadustega laste sotsialiseerimise kava ja milles tasub vabariigil eeskuju võtta Soomelt, sellest rääkisid Sputnik Eesti pressikeskuses Eesti spetsialistid Anna Mikkonen ja Olga Nigrovskaja.

TALLINN, 26. oktoober — Sputnik, Aleksandr Lukjanov. 25. oktoobril Minskis toimunud rahvusvahelise foorumi "Teater ja autism. Küsimused ja vastused" tööst võtsid osa ka Eesti spetsialistid. Nad pidasid Valgevene pealinnaga sidet Sputnik Eesti pressikeskuses korraldatud videosilla kaudu.

Специалист-консультант Ольга Нигровская и директор реабилитационного центра Lootus Õnnele Анна Микконен в пресс-центре Sputnik Эстония
© Sputnik / Ирина Шавырина
TLÜ eripedagoogika magistrant Olga Nigrovskaja ja rehabilitatsioonikeskuse Lootus Õnnele kogemusnõustaja Anna Mikkonen

Probleemidest, millega põrkavad kokku erivajadustega lapsed Eestis, rääkisid muuhulgas rehabilitatsioonikeskuse Lootus Õnnele kogemusnõustaja Anna Mikkonen ja Tallinna Ülikooli eripedagoogika magistrant Olga Nigrovskaja.

Ei jätku infot ja spetsialiste

Mikkoneni sõnul on inklusiooniprogramm (puudega inimeste tegeliku aktiivsesse ühiskonnaellu kaasamise protsess — toim), kui lapsel sõltumata tema eripärast võimaldatakse õppida üldhariduskoolis, Eestis läbi kukkunud.

"On korraldatud projekte, milles osaledes pidid erivajadustega lapsed viibima ühes klassis tavaliste lastega. Kuid, nagu on näidanud viimaste aastate praktika, see ei tööta," märkis Sputnik Eesti pressikeskuse külaline.

On selgunud, et selleks ei ole valmis ei õpetajad ega lapsevanemad — nii tavaliste kui ka erivajadustega laste omad. Spetsialistide puuduse tõttu ei valmistatud ette ka asutusi, sealhulgas lasteaedu.

Tavaliste laste vanemad on halvasti kursis haigusseisunditega, mille all kannatavad erivajadustega lapsed. Ja kui sellised lapsed ilmuvad tavalisse lasteaiarühma, hakatakse kohe koguma allkirju nende eemaldamiseks rühmast.

Olga Nigrovskaja kinnitas, et tõepoolest algab kõik lasteaiast. Kui lapsele enne kooli astumist ei ole diagnoosi pandud, algavad tal kohe pärast tavaklassi astumist probleemid. Algab tema kiusamine, kusjuures sageli mitte ainult klassikaaslaste, vaid kahjuks ka õpetajate poolt.

Artikli täisversiooni saab lugeda portaali venekeelselt poolelt.

Lugege lisaks:

24
Tagid:
erivajadustega, Eesti, Valgevene, videosild, Sputnik Eesti pressikeskus, laps
Samal teemal
Kui homme puhkeks tulekahju: enamikus Eesti haridusasutustes on lapsed ohus
Ekspert: Eesti lapsed vajavad isa ja ema, mitte sootuid "vanemaid"
Raske diagnoosiga lapsed Eesti riigieelarvesse ei sobi