Käerauad Eesti lipul

"Vene spioon" Hermann Simm võidakse enne tähtaega vanglast vabastada 

85
(Uuendatud 09:47 21.10.2019)
Venemaa kasuks spionaažis süüdi mõistetud Hermann Simmi vanglakaristuse lõpuni jääb poolteist aastat. Varem keeldus kohus tema ennetähtaegsest vabastamisest. Milline võiks otsus sedapuhku olla?

TALLINN, 21. oktoober — Sputnik. Riigireetmises ja Venemaa kasuks spioneerimises süüdi mõistetud Eesti kaitseministeeriumi endine kõrge ametnik Hermann Simm võidakse ennetähtaegselt vanglast vabastada.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sellest teatas ERR, viidates Tartu maakohtu pressiteenistusele.

Vabastamine võib toimuda käesoleva aasta oktoobri lõpus, mil arutatakse kinnipeetava tingimisi vabastamist enne karistuse kandmise täielikku lõppu.

Teadaolevalt kandis 2009. aastal süüdi mõistetud 72-aastane Simm kohtu poolt talle määratud 12,5 aastaset vangistusest rohkem kui 10 aastat.

Seadusega on tal õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist.

Varem on kohus juba Simmi varasemast vabastamisest keeldunud. Kohtunikud põhjendasid oma otsust asjaoluga, et "isiku toimepandud kuriteo asjaolud ei võimalda teda ennetähtaegselt vabastada."  Süüdimõistetu vangistus lõpeb 2021. aasta märtsis.

Kes on Hermann Simm

Nõukogude miilitsa endine polkovnik Herman Simm, keda eeskujuliku teenistuse eest autasude ja väärtuslike kingitustega premeeriti, näitas end laulva revolutsiooni esimestest päevadest alates Eesti iseseisvuse aktiivse toetajana.

Foto Simmi veriseks pekstud näost Ülemnõukogu kaitsmise ajal Nõukogude patriootide eest 1990. aastal jõudis kõigisse kohalikesse ajalehtedesse.

1992. aastal sai temast Eesti Riikliku Politseiameti turvaosakonna peadirektor, hiljem juhtis ta kogu politseiametit.

Kahtlused Simmi koostööst Venemaa välisluurega tekkisid 2007. aastal USA rahvusliku julgeolekuagentuuri töötajatel.

Pärast jälitustegevuse avastamist lahkus Simm Eesti kaitseministeeriumi ametist, kuid 2008. a. mees arreteeriti ja aasta hiljem mõisteti talle "riigireetmise ja spionaaži eest" 12 ja poole aasta pikkune karistus.

Simm jäeti ilma kõigist Eesti riigi poolt antud autasudest ja kaitseministeerium esitas tema vastu hagi, nõudega hüvitada astronoomiline, 1,3 miljoni euro suurune summa.

2019. aasta jaanuaris keelas tollane justiitsminister Urmas Reinsalu isiklikult 72-aastase Simmi üleviimise avatud vanglasse, tühistades seeläbi kinnipidamisasutuse juhtkonna vastava otsuse. 

Reinsalu põhjendas oma otsust "üldise õiglustundega".

Lugege lisaks:

85
Tagid:
Venemaa, Eesti, spionaaž, kohus, Herman Simm
Samal teemal
Stoltenberg tunnistas NATO-vastast spionaažiohtu
Hollandlased süüdistasid Venemaad spionaažis: tõenditega end ei vaevata