Eesti lipud Toomapeal, illustreeriv foto

Poliitiline organisatsioon kuulutas sõja bürokraatiale ja korruptsioonile

121
(Uuendatud 18:18 17.10.2019)
Vastupidiselt põhiseaduse nõuetele ei jälgi ametnikud Eestis mitte elanike ja riigi huve, vaid ainult isiklikku kasu, väidavad Eesti poliitilise organisatsiooni Eesti Ühistegevuse Liit esindajad.

TALLINN, 17. oktoober — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Lõuna-Eesti Elva linna kultuurikeskuses toimub reedel, 18. oktoobril kell 18:00 rahvakoosolek teemal "Bürokraatia diktatuur ja korruptsioon kohalikes omavalitsustes".

Üritust korraldab poliitiline organisatsioon Eesti Ühistegevuse Liit ja see on esmakordselt laiemale üldsusele mõeldud. Nagu üks Elvas toimuva kohtumise korraldajatest – Triin Roos – juba Sputnik Eestile rääkis, korraldas liit kolm ümarlauda, mis olid mõeldud peamiselt oma liikmetele.

Eesti vapp
© Фото : https://www.facebook.com/stenbockimaja

Esimese rahvakogu toimumispaigaks valiti Elva linn, kuna selle linnavalitsus on paljudes olulistes küsimustes "halduslikult abituks" osutunud. Seejärel sõidab Eesti Ühistegevuse Liit Eesti erinevatesse piirkondadesse – oktoobri lõpus on järgmiseks paigaks Saaremaa.

Triin Roos selgitas Sputnik Eestile antud kommentaaris, et bürokraatlik diktatuur on see, kui kodanike makstava palga eest töötav ja kodanike abistamiseks mõeldud ametnik osutub seadust austavast kodaniku abistaja asemel tema advokaadiks, prokuröriks ja kohtunikuks ühes isikus.

Ja selle asemel, et kohaldada kõigile ühte ja sama õigust, loob Eesti ametnik oma suvalise piirkondliku või ametkondliku seaduse. Triin Roosi sõnul on selline väär olukord süstemaatiline ja üldiselt kõigile Eesti omavalitsustele omane.

"Hoopis elanikud peaksid tegelema paljude probleemidega, mis on vaid ametnike otsustada antud. Tõepoolest, vastavalt Eesti põhiseadusele on just rahvas kõrgeima võimu kandjaks. Selle postulaadi täitmiseks loodigi Eesti Ühistegevuse Liit," lisas Roos.

Kuidas robot oma loojat käsutama hakkas

Ametnik, väitis MTÜ Eesti Ühistegevuse Liit juhatuse liige Andro Roos eelmistel ümarlaudadel, peaks olema nagu robot – järgima endale antud programmi ehk kehtivat seadusandlust. Selleks peaks ta olema seadustest teadlik ja rakendama neid kodanike abistamiseks, mitte neile ebamugavuste tekitamiseks. Kuid kui kodaniku soov ei vasta ametniku tahtele, siis takistab funktsionäär tema ettevõtmisi igal viisil.

Pealegi, ehkki ühest robootikaseadusest tuleneb, et robot peab inimeste korraldusi järgima, muutub Eesti "robotist ametnik" tavaliselt hoopis ise bossiks. Ametniku alluvateks saavad aga need, keda ta abistama peaks.

"Praegu hoolivad funktsionäärid Eestis ainult omaenda turvalisuse ja heaolu eest. Ja kui keegi, isegi kolleeg, seda ohustab, võtab ametnik tarvitusele vastumeetmed," ütles Roos.

Andro Roos tõi ka mõned näited. Näiteks "söövad" bürokraatlikud viivitused sageli asjatult palju aega.

Nii küsiti Eesti idaosas 4. juunil 2019 ühes vallas võimudelt luba ehitada detailplaneeringuga alale kolm kinnisvaraobjekti. 17. juunil tuli vastus, et kõik on korras, kuid luba ei väljastata, kuna kinnistu juurdepääsuteed pole veel valmis.

Ametniku esialgne nõue oli, et teed tuleks enne ehitust asfalteerida. Arendaja nõustus, kuid tingimusega, et tee remont makstakse vallaeelarvest kinni, kui näiteks raske ehitustehnika värske asfaldi rikub.

С речью выступает член правления Eesti Ühistegevuse Liit MTÜ Андро Роос
© Фото : Eesti Ühistegevuse Liit
MTÜ Eesti Ühistegevuse Liit juhatuse liikme Andro Roosi sõnavõtt

Selline lähenemine pani ametniku mõtlema ja nõudeid vähendama: leppisime kokku, et alguses piisab ka kruusa ja killustiku kihi paigaldamisest, et ehitustehnika läbi sõita saaks. Pärast kokkuleppe täitmist nõudis aga vallaametnik taas, et tee siiski asfalteeritaks.

Ka arendaja ka seda tegi, ei liikunud loa väljaandmise küsimus ikkagi - valla töötajad läksid augusti lõpuni kollektiivpuhkusele.

"Paljude valdade omavalitsuste ametnike jaoks on peamine see, et midagi ei tehtaks ja palk taskusse tiksuks. Siis imestame, miks eelistavad Eesti ehitajad töötada pigem Soome heaks, mitte oma kodulinnades," rääkis Roos.

Kõik on asjaga seotud: nii vallad kui ka riik

Seejuures on probleem iseloomulik mitte ainult kohalikele omavalitsustele, vaid ka riigiaparaadile. Teise näitena jutustas Andro Roos ühe eeskujuliku ettevõtja loo (kõik tuludeklaratsioonid olid täpselt täidetud, maksud õigeaegselt makstud), kes pidi riigilt enammakstud tulumaksu tagasi saama. Kuid antud ettevõtja üks tarnijatest oli teine ettevõtja, kes oli omakorda maksuvõlglane.

"Ja mis te arvate, millise ettevõtja vastu maksu- ja tolliamet lõpuks menetlust alustas? Muidugi selle ettevõtja vastu, kellel pole võlgu, kuna tõenäosus selliselt inimeselt midagi kätte saada on palju suurem," ütles Roos.

Nagu Sputnik Eesti teatas, rääkis isegi peaminister Jüri Ratas riigi bürokraatia probleemidest. "Peame hoolitsema riikliku bürokraatia vähendamise eest ning tagama, et kõik elanikud, kõik ministeeriumid ja ettevõtted mõistaksid täielikult, millises suunas me liigume. Selleks peaksid riigi peamised eesmärgid olema arusaadavad ja planeerimisdokumentide arv mõistlik," rääkis Jüri Ratas riigi uuest arengustrateegiast "Eesti 2035".

Riigiameteis on samuti palju korruptsioonijuhtumeid. Näiteks šokeerisid korruptsiooniskandaalid hiljuti Narvat. Nii peeti Viru maakohtu otsusega 2019. aasta märtsis kinni linnavolikogu juures tegutseva MTÜ "Kodulinn Narva" üks juhte ja ettevõtte Narva Vesi juhatuse liige Aleksei Voronov.

Koos temaga peeti kinni veel üks Narva linnavolikogu liige – ettevõtte Narva Vesi nõukogu esimees Vladimir Mižui. Teda kahtlustatakse altkäemaksu saamises. Kinni peeti ka kahe ehitusettevõtte omanik Sergei Berezovski ja Narva Vee veevarustusvõrkude teenindusosakonna juhataja Vitali Kanevski.

Kuvöös on spetsiaalne läbipaistvate seintega meditsiiniseade enneaegsete vastsündinute jaoks
© Sputnik / Владимир Трефилов

Kahjuks võetakse altkäemaksu paljudes Eesti piirkondades ja erinevatel tasanditel. Nii pidasid kaitsepolitsei esindajad 9. jaanuaril 2018 kinni Jõhvi vallavolikogu esimehe Niina Neglasoni ja Jõhvi valla sotsiaalteenistuse juhi Sirli Tammiste.

Viru ringkonnaprokuratuuri teatel võttis Niina Neglason aastatel 2016 kuni 2017 ettevõttele soodsate otsuste langetamise eest altkäemaksu rohkem kui 40 000 eurot. Sirli Tammistet kahtlustatakse otsuste tegemises, mis puudutasid tema lähedasega seotud äriettevõtet ja firma soosimises.

Eelmisel aastal puhkes Tallinnas veelgi suurem skandaal. Aprillis pidas keskkriminaalpolitsei kinni neli Tallinna Linnatranspordi AS-i juhtivametnikku pärast läbiotsimist ettevõtte bussipargis. Neist kolme kahtlustatakse riigihankemenetluste korraldamise nõuete rikkumises, neljandat - altkäemaksu saamises summas 2 miljonit eurot.

Riigiettevõttes Tallinna Sadam avastatud korruptsioonijuhtumi uurimine kestab juba aastaid. Ja see on vaid osa jäämäest. Täiendavaid lugusid teemal "Korruptsioon Eestis" leiate siit.

Harry Raudvere

Sputnik Eesti tsiteeris veel üht Eesti Ühistegevuse Liidu juhatuse liiget, ettevõtjat ja kirjanikku Harry Raudveret, kes väitis, et Eesti võimuladvikus on tegemist "poliitilise korruptsiooniga".

Lugege lisaks: 

121
Samal teemal
PERH-i eksjuhid jäid korruptsioonis osaliselt süüdi
Kapo kahtlustab Narva linnavolinikke korruptsioonis
Kaht Tartu abilinnapead kahtlustatakse korruptsioonis
Ärimehe sõnul juhivad Eestit võhikud
Lääne inimesed rääkisid avameelselt korruptsioonist - tulemused olid üllatavad