Победительница европейского конкурса красоты Mrs. Europe 2019 Людмила Карпикова

Väljakutse ühiskonnale: "Missis Euroopa" iludusvõistluste tagamaadest

69
(Uuendatud 12:13 10.10.2019)
"Missis Euroopa 2019" tiitli võitnud Ljudmila Karpikova ja modelliagentuuri Angel Models direktriss Anna Mikkonen paljastasid Sputnik Eesti pressikeskuses iludusvõistluste lavataguseid saladusi.

TALLINN, 10. oktoober — Sputnik, Aleksandr Lukjanov. Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud kohtumisel jagasid Missis Euroopa 2019 tiitlit kandev tallinlanna Ljudmila Karpikova ja modelliagentuuri Angel Models direktriss Anna Mikkonen oma muljeid iludusvõistlusest, rääkides põhjustest, mis naisi sellel osalema sunnib.

В пресс-центре Sputnik Эстония в формате пресс-конференции  встреча с победительницей европейского конкурса красоты Mrs. Europe 2019 Людмилой Карпиковой и с Анной Микконен, директором агентства Angel Models Agency
© Sputnik / Вадим Анцупов
Sputnik Eesti pressikeskuses pressikonverentsi formaadis toimunud kohtumine Euroopa iludusvõistluse Missis Euroopa 2019 võitja Ljudmila Karpikova ja Angel Models Agency direktrissi Anna Mikkoneniga

Ljudmila Karpikova viimaste aastate tegevus on olnud seotud Eesti Naisteklubiga. Ljuda sõnul ümbritsesid teda seal nutikad, kaunid naised, kellelt oli, mida õppida. Üheks neist osutus Anna Mikkonen. Mõistes, et nende huvid langevad kokku, lõid naised modelliagentuuri Angel Models. Peagi tekkis Ljudmillal soov ka iseend iludusvõistlustel proovile panna.

Ilmselt mõtte jõud toimis – ja Ljudmila unistus sai teoks: ta naasis Hispaania võistluselt tiitliga "Mrs. Europe 2019". Seega on järgmisel aastal võimalus antud iludusvõistlust võõrustada juba Eestil.

Sputnik Eesti pressikeskuse külalised rääkisid, et Hispaanias osales konkursil 24 naist peaaegu 20 riigist. Ürituse tingimuste kohaselt peab igal taotlejal olema mitu last. Ljudmilal endal on neid kaks.

Vanusepiiranguid ei olnud, märkis Anna Mikkonen. Konkursil "Missis Euroopa" võis osaleda iga lastega abielunaine. Vanim oli tema tähelepanekute järgi umbes 60-aastane.

Võistlusel tuli valida vajalik varustus – talendikonkursil tarvis, rahvarõivad, kokteilikleit. "Mul vedas – mind toetasid kohalikud disainerid, kes selleks oma rõivaid pakkusid," sõnas Karpikova.

Корона победительницы европейского конкурса красоты Mrs. Europe 2019, которую в этом году завоевала  Людмила Карпикова
© Sputnik / Вадим Анцупов
Euroopa iludusvõistluse Missis Euroopa 2019 võitja kroon, mille sel aastal võitis Ljudmila Karpikova

Kuid peamine on võistlusteks vaimselt valmis olla. Mistahes kleit näeb naise seljas kaunis välja, kui ta ise on enesekindel ja tunneb end pingevabalt. Ljudmila sõnul toetasid tema iludusvõistlusel osalemise otsust kõik sugulased.

Ilu ja vägivald kokku ei sobi

Konkursi üks ülesandeid on tähelepanu juhtimine perevägivalla küsimusele ja iga osaleja koostas sel teemal videoettekande. Ludmila rääkis vägivalla olukorrast Eestis ja tõi välja võimalusi olukorra parandamiseks.

"Tegin ka probleemi kajastavate T-särkide sarja ja panin need veebisaidil müüki. Meil oli soov annetada 50% nende müügituludest koduvägivalla ohvrite naiste toetamise ühingule Eesti Naisliit," sõnas Karpikova.

Победительница европейского конкурса красоты Mrs. Europe 2019 Людмила Карпикова демонстрирует футболки с картинками против домашнего насилия
© Sputnik / Вадим Анцупов
Euroopa iludusvõistluse Missis Euroopa 2019 võitja Ljudmila Karpikova näitab perevägivalla vastaste piltidega T-särke

Pärast koduvägivalla vastaste ettekannete kuulamist mõistis ta, et olukord Eesti ei erine palju situatsioonist teistes riikides. Väljakutse on aktuaalne kõikjal, kuid inimesed püüavad sellest mitte rääkida.

Terve selle aasta peab Ljudmila Karpikova täitma naiste perevägivalla eest kaitsmise missiooni ja kandma tiitlit "Missis Euroopa 2019" suurima lugupidamisega selle suhtes.

Iluduskonkursid tõstavad enesehinnangut

Anna Mikkonen on ise korduvalt sellistel võistlustel osalenud. Ta märkis, et see tõstab enesehinnangut ja tõestab, et puudega last kasvatav naine (just nii on see Anna perekonnas) võib samuti täisväärtuslikku elu elada. "Ma näen, kuidas taastusravikeskusesse viivad oma lapsi emad, kes on täielikult pereprobleemidesse vajunud ega pane ümbritsevat elu tähele. Toimub nende moraalne läbipõlemine," ütles Anna.

Eelmisel aastal võitis Anna Mikkonen Missis Euroopa konkursil "Euroopa ema" tiitli.

Kui me räägime tema ja Karpikova tegevusest Eestis, siis korraldasid nad lisaks vanaemade konkursi, aga ka "Size+", sest mood eemaldub vaikselt "kõhnuse normist" ja loob rõivastiile erineva suurusega figuuridele. Samuti, lisas Karpikova, toimusid võistlused abielus ja vallalistele naistele ning teismelistele.

Победительница европейского конкурса красоты Mrs. Europe 2019 Людмила Карпикова и директор агентства Angel Models Agency Анна Микконен (слева)
© Sputnik / Вадим Анцупов
Euroopa iludusvõistluse Missis Euroopa 2019 võitja Ljudmila Karpikova ja Agentuuri Angel Models direktriss Anna Mikkonen (vasakul)

"Naised löövad pärast selliseid võistlusi õide. Kui nad on professionaalide poolt riidesse pandud ja meigitud, näevad nad end "teisest küljest" – ilusate ja enesekindlatena. Naised väljuvad igapäevasest rutiinist ja tänavad meid, öeldes, et võistlus oli nende elu jaoks nagu sõõm värsket õhku," sõnas Karpikova.

Vaata kogu ürituse videot siit

Lugege lisaks: 

69
Tagid:
vägivald, Eesti, Euroopa, Sputnik Eesti pressikeskus, iludusvõitlus
Samal teemal
Miss Universumiks sai filipiinlanna Catriona Gray
Võta pada maha ja pane kroon pähe: Missis Globe'i kaunitarid iludusvõistlustest
Missis Globe 2018 osaleja sütitas Sputnikut kõhutantsuga
Väljakutse ühiskonnale: "Missis Euroopa" iludusvõistluste tagamaadest
Rahvusvärvides kostüümid iludusvõistlusel Miss Universum 2018
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega