Председатель партии EKRE Март Хельме

Helme: ei mingeid Aafrika põgenikke, Eestile piisab ukrainlastestki

132
(Uuendatud 14:48 16.12.2019)
Rändepoliitikateemalisel EL siseministrite kohtumisel keeldus siseminister Mart Helme kategooriliselt vabatahtliku põgenike vastuvõtusüsteemiga liitumast.

TALLINN, 9. oktoober — Sputnik, Oleg Leontjev. Eestil puudub võimekus Aafrikast või Lähis-Idast uusi põgenikke vastu võtta, ütles siseminister ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme EL siseministrite kohtumisel Luxembourgis.

Euroopa ei taha näha probleemi Ukraina sisserändajates

Helme keeldus liitumast Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Malta loodud vabatahtliku süsteemiga, mille kohaselt peavad riigid varjupaigataotleja nelja nädala jooksul pärast tema saabumist Euroopasse vastu võtma ja kontrollima tema taotluse põhjendatust ning seejärel andma talle kas varjupaiga või saatma tagasi päritoluriiki.

Oma seisukoha toetuseks ütles Helme, et Eesti seisab praegu silmitsi väga tugeva rändajate sissevooluga "idast". Ta kurtis, et Eestil on piisavalt probleeme Ukraina sisserändajatega, kuid Lõuna-Euroopa riigid ei pea seda probleemiks. "Selle sisserändesurvega on meil niigi tegemist ja me ei näe erilist mõistmist," ütles minister.

Ta tuletas meelde, et kõige rohkem varjupaigataotlejaid ei tule Eestisse mitte Lähis-Idast ega Aafrikast, vaid Ukrainast. Teisel kohal on Gruusia, seejärel Moldova ning alles siis tulevad Afganistan ja "teised sarnased riigid".

"Ukrainlased integreeruvad suurema tõenäosusega venekeelse kogukonnaga ja meie jaoks on see kultuuriline ja demograafiline probleem. Isegi kui keegi ütleb, et see pole probleem, on see tegelikult väga tõsine probleem. Ja kui me avame veel teise ja kolmanda rinde, ja hakkame vastu võtme põgenikke Ladina-Ameerikast, Venezuelast, Lähis-Idast ja isegi Saharast lõunas asuvatest Lääne-Aafrika riikidest, siis ei jätku meil piisavalt jõudu," ütles Helme.

Just seepärast ei näe minister Eestile võimalust võtta vastu ühtki põgenik Aafrikast või Lähis-Idast.

"See kõik on väga kallis: haldusmenetlus, neile rahvusvahelises lepingus sätestatud soodustuste võimaldamine, tugiisikud, koolid lastele ja nii edasi," ütles ta. Helme on veendunud, et Eesti seisukoht soovimatusest vastu võtta inimesi, keda eestlased ei suuda ega taha vastu võtta, tuleb väga selgelt kõigi asjaosalisteni viia.

"Kuni meie, st EKRE, oleme valitsuses, ei võta Eesti migrante vastu," ütles rahvuskonservatiivide juht lõpetuseks.

Eesti Salvini

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Mart Helmele pole see esimene kord avalikult "Suur-Euroopa" rändepoliitikale vastu astuda. Nii tegi ta 2019. aasta juulis Helsingis toimunud EL siseministrite kohtumisel ettepaneku, et illegaalsete migrantide jagamise asemel EL riikide vahel tuleks nad Euroopast välja saata.

Eesti minister ei tulnud trotsist isegi tippkohtumise eelõhtul EL liikmesriikide siseministrite õhtusöögile, kus arutati Vahemere kaudu saabuvate migrantide ümberjaotamist. 

Septembris ütles Helme, et ei lähe Maltal toimuvale rändepoliitika kohtumisele ega kavatse "mingit migrantide jaotamise mehhanismi loomist" isegi arutada.

Tõsi, siseministri julget avaldust devalveeris mõnevõrra tema liitlane valitsuskoalitsiooni kuuluvast Isamaast — välisminister Urmas Reinsalu, kelle sõnul pole Eestit keegi sellele kohtumisele kutsunudki.

Ise kutsusite kõiki Euroopasse ja nüüd pole rahul

Ukraina sisserändajate teemast on saanud siseministri ja EKRE juhi üks lemmikuid, mis on tahaplaanile tõrjunud isegi rahvuskonservatiivide traditsioonilise õudusunenäo "Venemaa ohust" ja "Kremli viiendast kolonnist".

Helme tegi isegi ettepaneku lõpetada ühepoolselt viisavabadus Ukrainaga, millega Brüssel oli kunagi Kiievit autasustanud Venemaaga majandussidemete katkestamise eest. On iseloomulik, et just neid riike, mille elanike massilise Eestisse saabumise üle Helme kurtis, tõukas Eesti ise (ja teeb seda siiani) aktiivselt Euroopa integratsiooni teele.

Kui aga kümned tuhanded ukrainlased, moldaavlased ja grusiinid Euroopa unistusest pimestatuna, tormasidki Eestisse, teisisõnu Euroopasse, polnud Eesti võimud, nagu selgus, sellega üldse rahul.

Hoolimata siseministri kõlavatest avaldustest, et tema partei valitsemise ajal ei tule Eestisse enam ükski Aafrikast ja Lähis-Idast pärit põgenik, on Eesti pealinna keskaegsetel tänavatel tõmmunäolisi a tumedanahalisi inimesi üha enam. See teeb Tallinna väga sarnaseks teiste Euroopa pealinnadega, mille sarnaseks Eesti ise on kogu aeg tahtnud saada.

Lugege lisaks:

132
Tagid:
Ukraina, EL, Mart Helme, migratsioon, Eesti
Samal teemal
Hakkab peale: valgevenelaste ja ukrainlaste viisad muutuvad tasulisteks
Reinsalu Helme keeldumisest minna migratsioonikohtumisele: Eestit pole sinna kutsutud
Helme võõrtööjõudu puudutav seadusprojekt takerdus teistes ministeeriumides
Mis keeli Tallinnas kõneldakse
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega