Saaremaa aardeleid sisaldas vanaaegseid münte, illustreriv foto

Saaremaa aardeleid sisaldas vanaaegseid münte vaadake pilte

83
(Uuendatud 15:12 05.10.2019)
Saaremaalt leiti muinasaare, milles peitus mitukümmend hõbemünti ja mitmesuguseid esemeid. Ajaloolased paigutavad need viikingite sõjakäikude ajastusse.

TALLINN, 5. oktoober — Sputnik. Tänu amatöörist detektoristi* jõupingutustele, kellel oli otsinguluba, leiti Saaremaalt muinasaare, milles peitus mitukümmend hõbemünti ja mitmesuguseid esemeid.

Termin "viikingid", vene leetopissitraditsioonis "varjaagid", ei ole seotud konkreetse rahvusega. Viikingiteks-varjaagideks said nii praeguste norralaste, islandlaste, taanlaste ja rootslaste esiisad kui ka kunagi arvukate, kuid tänaseks kadunud slaavi rahvaste esindajad, kes elasid omal ajal Läänemere idakaldal: ljutitšid, bodritšid ja rujaanid-ruugid-russid.

1 / 4
Viikingite ajast pärit hõbemünt

Brutaalsed rõngassärkide ja kiivritega habemikud ei teinud röövretki mitte ainult kõigile Läänemere ehk tollase nimega Varjaagi mere rannikualadele, vaid sõitsid suuri jõgesid pidi Euraasia sisemaale ning käisid ka Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Omal ajal hõivasid nad Britannia, Normandia ja Sitsiilia, mõnedel andmetel purjetasid isegi Põhja-Ameerikasse, mida kutsusid Vinlandiks.

Aardeleiud viivad eesti hõbesepakunsti alguse sajandi varasemaks, illustratiivne foto
© Sputnik / Дмитрий Коробейников

Viikingid-varjaagid olid Eestis sagedased külalised

Septembri lõpus on Sputnik Eesti juba kirjutanud sellest, kuidas Põhja-Eesti rannikul asunud Rävala maakonna alalt (mille moonutatud nimetuse järgi panid Taani vallutajad muinaseestlaste linnuse asemele ehitatud kindlusele nimeks Reval — praegune Tallinn), leiti vabariigi suurim Läänemere muistsete peremeeste mõõgafragmentide leid.

Arheoloogi ja Tallinna Ülikooli teadusliku arheoloogiakogu mündikollektsiooni hoidja Mauri Kiudsoo arvates on üksteisest 80 meetri kaugusel paiknevad leiud, mis pärinevad X sajandi keskpaigast, suure tõenäosusega kenotaafid — sümboolsed hauamonumendid sõjameestele, kelle säilmed asusid tegelikult mujal.

Relvade peremeeste surnukehad võisid puhata hoopis merepõhjas või olla ära põletatud. Rävala muinashauas peitus kümneid esemeid, eelkõige mõõgatükke, aga ka mõned odaotsad. Leitud artefaktide hulgas oli ka selles piirkonnas haruldaste mõõkade fragmente.

Меч викинга. Иллюстративное фото.
Viikingi mõõk, illustreeriv foto

Kiudsoo seletas, et leid ei sisalda terveid mõõku sellepärast, et erinevalt tänapäeva filmides kujutatust pandi viikingite matusekommete kohaselt relvad hauda kaasa "surnult": need lõhuti ära ehk muudeti kasutamiskõlbmatuks.

*metallidetektorit kasutav "aarete" otsija

Loe lisaks: 

83
Tagid:
ajalugu, aarded, Saaremaa, Eesti, viikingid
Samal teemal
Hispaaniasse tungisid iidsed viikingid
Amsterdami kohus otsustas sküütide kulla Ukrainale tagastada