Kokkulepet kinnitav käepigistus

Raha tuulde: kuidas Eesti ettevõtted edutunnistusi saavad

282
(Uuendatud 09:28 03.10.2019)
Kas ettevõttel tasub osta tema positiivset mainet kinnitavat sertifikaati ja millisel Eesti ettevõtete reitingutel kaalu on, rääkisid Sputnik Eestile ettevõtjad Anna Kulp ja Vitali Gaitšjonok.

TALLINN, 3. oktoober — Sputnik, Svetlana Burceva. Viimasel ajal on Eesti ettevõtetele hakatud tegema ettepanekuid end raha eest sertifitseerida eeskujuliku või eduka ettevõttena.

Образцы сертификатов: Успешная компания с кредитным рейтингом А и Сертификат образцовой компании (справа)
© Sputnik
Sertifikaatide näidised: "Edukas ettevõte krediidireitinguga A" ja "Eeskujuliku ettevõtte sertifikaat" (paremal)
Pakkumised tulevad tavaliselt meili teel. Tuleb ette, et helistatakse ettevõtte omanikele ja seletatakse, kui kasulik on omada ettevõtte positiivset mainet ja kõrget krediidireitingut kinnitavat sertifikaati.

Selgub, et piisab raha maksmisest (ühel juhul - 125 eurot, lisaks käibemaks 20%, teisel juhul - 500 eurot) ning ettevõte saab viivitamatult A4-formaadis dokumendi, samuti vastavad kleebised ja õiguse kasutada logo, mis kinnitab, et ettevõte on potentsiaalsetele partneritele ja klientidele usaldusväärne.

Ettevõtte edukuse ja usaldusväärsuse määramiseks kasutavad sertifikaatide tootjad riiklikest registritest vabalt kättesaadavaid andmeid. Seejuures lubavad "sertifitseerijad", et nende sertifikaadid võimaldavad Eesti ettevõtetele suuri eeliseid nii kohe kui ka tulevikus, kuna meelitavad ligi uusi partnereid ja kliente.

Ilu on vaataja silmades

Ettevõtluskeskuse Most juht ja ettevõtlusspetsialist Anna Kulp on veendunud, et sellise sertifikaadi väärtus on tegelikult võrdne nulliga — selline sertifikaat on väärtuslik ainult ettevõttele, mis selle eest maksnud on ja see võrdub summaga, mille ettevõte sertifikaadi eest maksis.

Основатель и руководитель бизнес-школы MOST Анна Кульп
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ärikooli Most asutaja ja juht Anna Kulp
"See on õhu müümine, puhas müügitrikk. Ja teate, probleem on selles, et selline tegevus pole Eestis keelatud," ütles raha eest pakutavate sertifikaatide kohta Anna Kulp.
Kulpi sõnul võiks tema ärikool sama hästi teha ka oma reitingu ja väljastada sarnaseid tõendeid - nende tähtsus ja kasulikkus oleks sama.

"Kui lähete nende sertifikaatidega näiteks Saksamaale, kus litsentseerimisse suhtutakse väga tõsiselt, siis seal selliseid pabereid ei usaldata. Sakslastel ei tuleks pähegi lihtsalt ilusale paberile sertifikaat printida ja kasutada seda ettevõtte usaldusväärsuse kinnitusena," märkis spetsialist.

Kassikuld "lihtsameelsetele"

IT-ettevõtja Vitali Gaitšjonok on veendunud, et ettepanekud selliste sertifikaatide omandamiseks on nurjatud. "Küllap keegi neid ikka ostab. Mõni auahne, kellele meeldib, kui tema kohta midagi head öeldakse," ütles ettevõtja ja rõhutas, et sertifikaaditootjatel selleks vajalikke volitusi pole.

Политолог Виталий Гайчонок
© Sputnik / Вадим Анцупов
Politoloog Vitali Gaitšjonok
Ta märkis, et kui tema potentsiaalsed partnerid prooviksid tema otsust selliste sertifikaatidega mõjutada, hakkab ta pigem nende usaldusväärsuses kahtlema.

"Sellel paberitükil pole kaalu, see on õhupall. Kui nad ütlevad, et ma pean sellise paberi tõttu neid usaldama, siis mõtlen, et tegemist on kas rumalate inimeste või petturitega," ja lisas, et sel juhul oleks tema otsus selliste partnerite suhtes negatiivne.

Eestis on autoriteedid olemas

Gaitsjonok tõi näiteks ajalehe Äripäev, mis analüüsib igal aastal ettevõtteid ja kuulutab välja Gasellid. Siia kuuluvad Eesti parimad ettevõtted, mis on kolm aastat järjest näidanud käibe ja kasumi kasvu.

"Äripäev teeb seda tasuta. Tõenäoliselt on neil selleks mingisugune rahastus, kuid see pole kindlasti võetud sinna TOPi pääsenud ettevõtete taskust. Äripäev avaldab võitjad ja pakub neile ka sertifikaate, mis kinnitavad nende pääsemist Gasellide hulka. Selline projekt paistab ettevõtluse toetamisena: hästi tehtud, olete õigel teel, "ütles Vitali Gaitsjonok ja lisas, et antud juhul annab reitingu tunnustatud väljaanne, mis on spetsialiseerunud äriteabele ja on Eesti avalikkuse silmis hea mainega.

Teine positiivne näide Eestis ettevõtete reitingust, mis enam-vähem tegelikku olukorda kajastab ja ettevõtete usaldusväärsuse määrab, on Ettevõtluse arendamise sihtasutuse - EASi korraldatav konkurss - Ettevõtluse auhind. Selle auhinna pälvinud ettevõtted kutsutakse pidulikule üritusele, mis toimub Vabariigi presidendi eestkostel ja ettevõte ei pea valimise eest midagi maksma.

Tema sõnul saab tõsiseltvõetav ettevõtete usaldusväärsuse reiting olla ainult juhtivatel finantsettevõtetel ja pankadel, kuna nad teevad ettevõtete kohta keerulisi arvutusi, et nende klienditeenindajad saaksid kiiresti otsustada ettevõtte krediidikõlblikkuse üle.
Политолог Виталий Гайчонок
© Sputnik / Вадим Анцупов
Politoloog Vitali Gaitšjonok
"Kuid pangad kasutavad neid reitinguid vaid enda vajadusteks, et jooksvad hinnangud ei väljuks riskiarvestussüsteemi raamistikust. Samal ajal ei tea kliendid oma reitinguid ega saa neid ka mõjutada," ütles ettevõtja kokkuvõtteks.

Usalda või kontrolli — aga ise

Isegi üsna tõsistel ja positiivsetel reitingutel on väga lühike kehtivusaeg.

Potentsiaalset partnerit tuleb enne koostöö üle otsustamist kontrollida. Eestis on piisavalt võimalusi, et Äriregistri ja Maksu- ja tolliameti andmeid kasutades saada esmane tasuta ülevaade igast ettevõttest, näiteks bisnode.ee, taust.ee, e-krediidiinfo.ee. Lisateabe vajadusel saab kasutada tasulist teenust ja tellida väga väikese tasu eest üksikasjalikumaid aruandeid ettevõtte hetkeseisu kohta.

Kulujutte ei tasu uskuda

Anna Kulpi sõnul toimivad mistahes reitinguid genereerivad infosüsteemid, mis annab arvamuse ettevõtte tegevuse, majandusaasta aruannete esitamise, makstud maksude, töötajate arvu ja nende palkade, võlgade, kohtuvaidluste, pankrotimenetluste kohta, vastavalt etteantud algoritmile.

Основатель и руководитель бизнес-школы MOST Анна Кульп
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ärikooli Most asutaja ja juht Anna Kulp
Anna Kulp soovitab pöörata tähelepanu mitte ainult näidatud ressursside ja riigiosakondade andmetele, vaid kontrollida ka seda, kas ettevõte või ettevõtja omab näiteks kinnisvara.

"See on üsna tavaline, et registriandmed näitavad ettevõtte väikest sissetulekut. Partnerile tundub selline ettevõte ebausaldusväärne. Ettevõtte omanik investeerib aga näiteks eraisikuna ja talle kuulub poole Tallinna kinnisvara. Tuleb välja, et seda kontrollinud partner lihtsalt ei leidnud kogu teavet üles," selgitas ta.

Teine üsna usaldusväärne võimalus potentsiaalse partneri ja kliendi kohta teavet saada on eksperdi sõnul "vanad head soovitused".

"Need töötavad usaldusväärsemalt, eriti meie väikesel turul. Peate lihtsalt eristama hinnanguid kuulujuttudest. See tähendab, et ma ei kavatse kindlasti potentsiaalset partneri usaldusväärsust arutada tema eksabikaasaga," ütles Kulp. Kuid inimeste hinnangud, kellega potentsiaalsel partneril olid ärisuhted, võivad olla tema usaldusväärsuse üsnagi usaldusväärseks näitajaks.

Lugege lisaks:

282
Tagid:
sertifikaat, Äripäev, ärimees, EAS, Eesti
Samal teemal
Ehitusettevõtjad hakkavad tõendama erialast pädevust
Ettevõtjad: ümbrikupalkade probleem on süvenenud
Eesti ettevõtjad hoiatasid Euroopa Liidule ühtse alampalga kehtestamise eest
Eesti ärimeeste jõukus kasvab kiiresti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega