Kokkulepet kinnitav käepigistus

Raha tuulde: kuidas Eesti ettevõtted edutunnistusi saavad

43
(Uuendatud 09:28 03.10.2019)
Kas ettevõttel tasub osta tema positiivset mainet kinnitavat sertifikaati ja millisel Eesti ettevõtete reitingutel kaalu on, rääkisid Sputnik Eestile ettevõtjad Anna Kulp ja Vitali Gaitšjonok.

TALLINN, 3. oktoober — Sputnik, Svetlana Burceva. Viimasel ajal on Eesti ettevõtetele hakatud tegema ettepanekuid end raha eest sertifitseerida eeskujuliku või eduka ettevõttena.

Образцы сертификатов: Успешная компания с кредитным рейтингом А и Сертификат образцовой компании (справа)
© Sputnik /
Sertifikaatide näidised: "Edukas ettevõte krediidireitinguga A" ja "Eeskujuliku ettevõtte sertifikaat" (paremal)
Pakkumised tulevad tavaliselt meili teel. Tuleb ette, et helistatakse ettevõtte omanikele ja seletatakse, kui kasulik on omada ettevõtte positiivset mainet ja kõrget krediidireitingut kinnitavat sertifikaati.

Selgub, et piisab raha maksmisest (ühel juhul - 125 eurot, lisaks käibemaks 20%, teisel juhul - 500 eurot) ning ettevõte saab viivitamatult A4-formaadis dokumendi, samuti vastavad kleebised ja õiguse kasutada logo, mis kinnitab, et ettevõte on potentsiaalsetele partneritele ja klientidele usaldusväärne.

Ettevõtte edukuse ja usaldusväärsuse määramiseks kasutavad sertifikaatide tootjad riiklikest registritest vabalt kättesaadavaid andmeid. Seejuures lubavad "sertifitseerijad", et nende sertifikaadid võimaldavad Eesti ettevõtetele suuri eeliseid nii kohe kui ka tulevikus, kuna meelitavad ligi uusi partnereid ja kliente.

Ilu on vaataja silmades

Ettevõtluskeskuse Most juht ja ettevõtlusspetsialist Anna Kulp on veendunud, et sellise sertifikaadi väärtus on tegelikult võrdne nulliga — selline sertifikaat on väärtuslik ainult ettevõttele, mis selle eest maksnud on ja see võrdub summaga, mille ettevõte sertifikaadi eest maksis.

Основатель и руководитель бизнес-школы MOST Анна Кульп
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ärikooli Most asutaja ja juht Anna Kulp
"See on õhu müümine, puhas müügitrikk. Ja teate, probleem on selles, et selline tegevus pole Eestis keelatud," ütles raha eest pakutavate sertifikaatide kohta Anna Kulp.
Kulpi sõnul võiks tema ärikool sama hästi teha ka oma reitingu ja väljastada sarnaseid tõendeid - nende tähtsus ja kasulikkus oleks sama.

"Kui lähete nende sertifikaatidega näiteks Saksamaale, kus litsentseerimisse suhtutakse väga tõsiselt, siis seal selliseid pabereid ei usaldata. Sakslastel ei tuleks pähegi lihtsalt ilusale paberile sertifikaat printida ja kasutada seda ettevõtte usaldusväärsuse kinnitusena," märkis spetsialist.

Kassikuld "lihtsameelsetele"

IT-ettevõtja Vitali Gaitšjonok on veendunud, et ettepanekud selliste sertifikaatide omandamiseks on nurjatud. "Küllap keegi neid ikka ostab. Mõni auahne, kellele meeldib, kui tema kohta midagi head öeldakse," ütles ettevõtja ja rõhutas, et sertifikaaditootjatel selleks vajalikke volitusi pole.

Политолог Виталий Гайчонок
© Sputnik / Вадим Анцупов
Politoloog Vitali Gaitšjonok
Ta märkis, et kui tema potentsiaalsed partnerid prooviksid tema otsust selliste sertifikaatidega mõjutada, hakkab ta pigem nende usaldusväärsuses kahtlema.

"Sellel paberitükil pole kaalu, see on õhupall. Kui nad ütlevad, et ma pean sellise paberi tõttu neid usaldama, siis mõtlen, et tegemist on kas rumalate inimeste või petturitega," ja lisas, et sel juhul oleks tema otsus selliste partnerite suhtes negatiivne.

Eestis on autoriteedid olemas

Gaitsjonok tõi näiteks ajalehe Äripäev, mis analüüsib igal aastal ettevõtteid ja kuulutab välja Gasellid. Siia kuuluvad Eesti parimad ettevõtted, mis on kolm aastat järjest näidanud käibe ja kasumi kasvu.

"Äripäev teeb seda tasuta. Tõenäoliselt on neil selleks mingisugune rahastus, kuid see pole kindlasti võetud sinna TOPi pääsenud ettevõtete taskust. Äripäev avaldab võitjad ja pakub neile ka sertifikaate, mis kinnitavad nende pääsemist Gasellide hulka. Selline projekt paistab ettevõtluse toetamisena: hästi tehtud, olete õigel teel, "ütles Vitali Gaitsjonok ja lisas, et antud juhul annab reitingu tunnustatud väljaanne, mis on spetsialiseerunud äriteabele ja on Eesti avalikkuse silmis hea mainega.

Teine positiivne näide Eestis ettevõtete reitingust, mis enam-vähem tegelikku olukorda kajastab ja ettevõtete usaldusväärsuse määrab, on Ettevõtluse arendamise sihtasutuse - EASi korraldatav konkurss - Ettevõtluse auhind. Selle auhinna pälvinud ettevõtted kutsutakse pidulikule üritusele, mis toimub Vabariigi presidendi eestkostel ja ettevõte ei pea valimise eest midagi maksma.

Tema sõnul saab tõsiseltvõetav ettevõtete usaldusväärsuse reiting olla ainult juhtivatel finantsettevõtetel ja pankadel, kuna nad teevad ettevõtete kohta keerulisi arvutusi, et nende klienditeenindajad saaksid kiiresti otsustada ettevõtte krediidikõlblikkuse üle.
Политолог Виталий Гайчонок
© Sputnik / Вадим Анцупов
Politoloog Vitali Gaitšjonok
"Kuid pangad kasutavad neid reitinguid vaid enda vajadusteks, et jooksvad hinnangud ei väljuks riskiarvestussüsteemi raamistikust. Samal ajal ei tea kliendid oma reitinguid ega saa neid ka mõjutada," ütles ettevõtja kokkuvõtteks.

Usalda või kontrolli — aga ise

Isegi üsna tõsistel ja positiivsetel reitingutel on väga lühike kehtivusaeg.

Potentsiaalset partnerit tuleb enne koostöö üle otsustamist kontrollida. Eestis on piisavalt võimalusi, et Äriregistri ja Maksu- ja tolliameti andmeid kasutades saada esmane tasuta ülevaade igast ettevõttest, näiteks bisnode.ee, taust.ee, e-krediidiinfo.ee. Lisateabe vajadusel saab kasutada tasulist teenust ja tellida väga väikese tasu eest üksikasjalikumaid aruandeid ettevõtte hetkeseisu kohta.

Kulujutte ei tasu uskuda

Anna Kulpi sõnul toimivad mistahes reitinguid genereerivad infosüsteemid, mis annab arvamuse ettevõtte tegevuse, majandusaasta aruannete esitamise, makstud maksude, töötajate arvu ja nende palkade, võlgade, kohtuvaidluste, pankrotimenetluste kohta, vastavalt etteantud algoritmile.

Основатель и руководитель бизнес-школы MOST Анна Кульп
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ärikooli Most asutaja ja juht Anna Kulp
Anna Kulp soovitab pöörata tähelepanu mitte ainult näidatud ressursside ja riigiosakondade andmetele, vaid kontrollida ka seda, kas ettevõte või ettevõtja omab näiteks kinnisvara.

"See on üsna tavaline, et registriandmed näitavad ettevõtte väikest sissetulekut. Partnerile tundub selline ettevõte ebausaldusväärne. Ettevõtte omanik investeerib aga näiteks eraisikuna ja talle kuulub poole Tallinna kinnisvara. Tuleb välja, et seda kontrollinud partner lihtsalt ei leidnud kogu teavet üles," selgitas ta.

Teine üsna usaldusväärne võimalus potentsiaalse partneri ja kliendi kohta teavet saada on eksperdi sõnul "vanad head soovitused".

"Need töötavad usaldusväärsemalt, eriti meie väikesel turul. Peate lihtsalt eristama hinnanguid kuulujuttudest. See tähendab, et ma ei kavatse kindlasti potentsiaalset partneri usaldusväärsust arutada tema eksabikaasaga," ütles Kulp. Kuid inimeste hinnangud, kellega potentsiaalsel partneril olid ärisuhted, võivad olla tema usaldusväärsuse üsnagi usaldusväärseks näitajaks.

Lugege lisaks:

43
Tagid:
sertifikaat, Äripäev, ärimees, EAS, Eesti
Samal teemal
Ehitusettevõtjad hakkavad tõendama erialast pädevust
Ettevõtjad: ümbrikupalkade probleem on süvenenud
Eesti ettevõtjad hoiatasid Euroopa Liidule ühtse alampalga kehtestamise eest
Eesti ärimeeste jõukus kasvab kiiresti