Lapsed matemaatikat õppimas

Kas kõik vahendid on head, kui Eesti koolides õpetajaid napib?

58
(Uuendatud 09:02 30.09.2019)
Eestis on ammust ajast teravaks probleemiks õpetajate puudus, mistõttu tunde hakkavad andma teiste alade spetsialistid, kes läbivad kaheaastased ettevalmistuskursused. Sputnik Eesti uuris, kas selline abinõu on tõhus.

TALLINN, 30. september — Sputnik, Ilona Ustinova. Eestis on juba mitu aastat käinud programm „Noored kooli“, mis valmistab kahe aastaga ette neid, kes varem ei ole olnud pedagoogikaga seotud. 

Õpilane koolipingis
© Sputnik / Константин Чалабов

Septembris algas uus kandidaatide valimine. 

Peamised valimiskriteeriumid on kõrgharidus (mis tahes erialal), eesti keele oskus vähemalt tasemel B2 ja sisemine motivatsioon, et võimalikult palju õpilasi saaks hea hariduse. Kandidaadi vanus ei ole oluline.

Juba esimesel õpiaastal hakkavad programmis osalejad õppimise kõrvalt koolides töötama õpetades 1.–9. klasside õpilasi.

Kas selline meetod ei avalda mõju hariduse kvaliteedile, seda küsis Sputnik Eesti mitme kooli direktorilt.

Tulevad ainult julged ja motiveeritud

Üks programmi „Noored kooli“ partnerkoolidest on Ehte Humanitaargümnaasium. Selle direktor Õnnela Leedo-Küngas rääkis Sputnik Eestile, kas ta on rahul uue personali ettevalmistamisega.

Ja kuigi ta usaldab projekti kaasatud tudengeid, ei asenda miski vestlust kandidaatidega, sest on oluline teada saada inimese vaated õpetamisele. Direktori sõnul võivad teiste alade inimetest saada head õpetajad, kes kasutavad valitud aine õpetamisel eelmise töö käigus omandatud teadmisi.

See, et õpetajad tulevad kooli pärast nii lühikest koolitust, Leedo-Küngast ei sega ning tema sõnul pole selle vastu ka õpilaste vanemad.

„Vahel ei piisa isegi kümnest aastast õpingutest. Vajalikud teadmised ja oskused saab õpetaja enamasti alles töö käigus. Minu kogemus on näidanud, et projekt „Noored kooli“ on väga intensiivne ja efektiivne,“ ütles Leedo-Küngas.
Kõige rohkem napib üldhariduskoolides tema sõnul loodusainete õpetajaid, raske on leida ka võimekat eesti keele õpetajat vene kooli.

Ellu jääb tugevaim

Tallinna Kunstikooli direktori Märt Sultsi arvates liituvad paljud projektiga „Noored kooli“ lihtsalt selleks, et ennast proovile panna või uusi kogemusi saada. Ise tutvus ta projektiga alles mõni aasta tagasi ja märkis, et kõigest 20% lõpetanutest jääb koolisüsteemi ja jätkab enesetäiendamist pedagoogina.

„See sõltub ka sellest, millisesse kooli nad satuvad, kui kiiresti suudavad kohaneda, milliste õpilastega nad kohtuvad, kas juhtkond toetab neid või viskab nad nagu kassipoja vette ja ütleb, et uju välja,“ ütles Sults.

Политик с большим опытом работы директором школы Мярт Сультс
© Sputnik / Владимир Новиков
Märt Sults

Ta lisas, et sageli antakse sellistele kogenematutele õpetajatele väikesed klassid raskete lastega ja juba aasta-pooleteise pärast kaob neil soov koolis töötada.

Ta peab kaheaastase koolituse läbinute kooli tööle võtmist täiesti mõttetuks. Eriti häirib teda fakt, et selline õpetaja pannakse klassi ette seisma ja võrdsustatakse nendega, kellel on seljataga juba kümneaastane töökogemus või vähemalt pedagoogiline kõrgharidus.

„See ei ole üldse õige. Ma ei arva, et see programm annab pikaajalise efekti, pigem lükkab see õpetajate kriisi poolteist aastat edasi nagu arstidelgi. Nii et see ei ole lahendus,“ on Sults kindel.

Esimese asjana tuleb tema meelest selgesti defineerida mõiste „õpetaja“: kas see on inimene, kes seisab klassi ees, või see, kellel on pedagoogiline kõrgharidus ja kutseoskused.

„Seni pole riik ja haridusministeerium arusaadavalt defineerinud, kes on õpetaja,“ märkis Sults.

Parem pool muna kui tühi koor

Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi direktor Sergei Garanža arvab, et nii lühikese ajaga on võimalik pedagoogiks saada ainult harvadel erandjuhtudel. Enamasti seda tema tähelepanekute järgi ei juhtu.

Ühest küljest, nagu ütles Garanža, sööb vanakurat hädaga kärbseidki, aga laias laastus on need üksikjuhtumid, kui verivärskel pedagoogil tekib tõesti tahtmine kooli jääda. Isegi bakalaureusekraad ei tähenda alati, et inimene jääb pidama haridussüsteemi.

Директор Линнамяэского русского лицея Сергей Гаранжа
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi direktor Sergei Garanža

„Kui oli programm „Tagasi kooli“, võtsime vastu niinimetatud spetsialiste. Võib-olla oleme halvad juhendajad, aga midagi head sellest välja ei tulnud. Inimesed ei jää koolidesse,“ ütles Garanža.

Lapsed järgnevad neile, kes jutustavad huvitavalt

Oma arvamust lühiajalise õpetajate ettevalmistamise programmi kohta avaldas ka Peterburi 619. Keskkooli (ГБОУ СОШ № 619) direktor ja linna haridusnõukogu liige Irina Baikova.

Ta arvab, et konkreetse ainevaldkonna jaoks jääb kahest aastast väheks. Kui aga jutt käib vabaaja- või kasvatusprogrammidest või huvihariduse õppekavadest, siis mängib rolli inimese sihikindlus ja oskus saada õpilastega kontakti.

Samuti, lisas ta, ei ole näiteks inseneril, kes tunneb hästi rakendus- ja teoreetilist matemaatikat, pärast pedagoogilise metoodika omandamist raske koostada tunnikava.

Iseasi, kui keemik otsustab hakata ajalooõpetajaks: siis võib ümberõpe talle raskusi tekitada. „Ehk ainult siis, kui ajalugu on talle olnud suur hobi, suudab ta kergesti üles ehitada tulevase karjääri koolis,“ märkis Baikova.

Директор ГБОУ СОШ № 619  Ирина Байкова
© Sputnik / Вадим Анцупов
Peterburi 619. Keskkooli direktor Irina Baikova

Miks on Eestis  õpetajate puudus

Märt Sults ja Sergei Garanža märkisid, et Eestis on tohutu puudus õpetajatest, eriti aineõpetajatest, kellest paljude vanus läheneb juba pensionieale, aga väärikat asendust leida on väga raske.

„Ma ei räägi enam vene õppekeelega koolidest: isegi eesti koolides ei jätku emakeeleõpetajaid. Terav puudus on aineõpetajatest, eriti loodusainete õpetajatest,“ rõhutas Garanža.

„Riik on õpetajate õlgadele pannud liiga palju kohustusi, nad vastutavad peaaegu kõige eest, kusjuures töötada tuleb neil ka öösiti ja isegi puhkepäevadel. Peale selle on neil oma pere, mistõttu sellise raha eest on vähesed nõus endale võtma suure vastutuse,“ ütles Sults.

Varem jagunesid õpetajad tema sõnul nooremõpetajateks, vanemõpetajateks ja õpetaja-metoodikuteks, mis võimaldas teha karjääri ja saada töökogemusele vastavat palka. Kuid endised haridusministrid Jaak Aaviksoo ja Jürgen Ligi otsustasid selle vahe ära kaotada, nähtavasti kulude kokkuhoiu mõttes.

Lugege lisaks:

58
Tagid:
Haridusministeerium, haridustöötaja, üldhariduskool, põhiharidus, haridus, Eesti
Teema:
Õigus emakeelsele haridusele (31)
Samal teemal
Politoloog selgitas, miks Eesti koolides venekeelset õpet ära ei keelatud
Haridusminister soovis koolilastele turvalist ja huvitavat õppimist
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega