Kliimastreik Tallinnas

Greta Thunbergi jälgedes järjekordne kliimastreik Tallinnas

90
Eestis on toetatud Rootsi koolitüdruku käivitatud algatust "Reeded tuleviku nimel" (Fridays For Future) pikettidega paljudes linnades – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Kärdlas ja Kuressaares.

TALLINN, 28. september — Sputnik, Deniss Pastuhhov, Oleg Leontjev. Reedel, 27. septembril toimus Tallinnas Riigikogu hoone ees pikett, kus osalesid keskkonnaaktivistid ja need, kes peavad meie planeedi ökoloogilist seisundit kliimamuutuste näol masendavaks.

Климатический пикет в Таллинне
© Sputnik /
Kliimastreik Tallinnas

Sellistest meeleavaldustest osavõtjateks olid seni enamasti koolilapsed ja üliõpilased, kuid nüüdsel ajal pole vanusel määravat tähtsust. Nõnda on seekordses aktsioonis kaasalöönute keskmine vanus eelmise meeleavaldusega võrreldes mõneti tõusnud. Meeleavaldusel olid kohal ka mõned välismaalased.

Студентки Каролина и Ания (слева направо)
© Sputnik / Денис Пастухов
Carolina ja Anna

Nii olid näiteks kaks piketeerijat tulnud lausa teisest maailma otsast. Tallinna õppima tulnud Carolina ja Anna olid pärit vastavalt Costa Ricast ja USA Hawaii osariigist.

"Tegemist on rahvusvahelise kampaaniaga ja me toetame seda sõltumata sellest, mis paigas me siin maakeral parajasti viibime," ütlesid neiud Sputnik Eestile.

Ka opositsioon tunneb kliimamuutuste pärast muret

Enne piketi algust palusid selle korraldajad piketeerijatel otsekohe kõrvaldada igasuguse erakonnasümboolika, kuna ametlikult ei toeta nende kampaaniat ükski poliitiline jõud. Aga sellest väitest hoolimata oli piketeerijate hulgas näha mõndagi tuntud poliitikut.

Рийна Сиккут (справа)
© Sputnik / Денис Пастухов
Riina Sikkut (paremal)

Nii näiteks olid võitlust kliimasoojenemise vastu toetama tulnud Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluvad endised tervise- ja tööministrid Riina Sikkut ja Jevgeni Ossinovski.

Евгений Осиновский (слева)
© Sputnik / Денис Пастухов
Jevgeni Ossinovski (vasakul)

Kohal oli ka erakonna Eestimaa Rohelised esimees Züleyxa Izmailova, kes tuli meeleavaldusele koos lapsega, ning tema parteikaaslane Aleksander Laane. Kohal olid ka Elurikkuse Erakonna aktivistid.

Võitlusse elukeskkonna eest peab igaüks oma panuse andma

Dmitri ja Sofia ütlesid Sputnik Eestile, et piketist said nad teada suhtlusvõrgustiku postitusest ja tulid seda toetama, et võimalikult rohkem rahvast hakkaks mõtlema elukeskkonna hoidmisele.

Участники климатического пикета Дмитрий и София
© Sputnik / Денис Пастухов
Dmitri ja Sofia

"Tuleb valida rohelisemad liikumisviisid ja mõistlikumalt tarbida. Oluline on see, et me üheskoos selles suunas läheksime – nii poliitikud kui lihtsad inimesed," sõnas Sofia.

"Meie kõik oleme selle probleemi osalised ja meie kõik saame selle lahendada. Siin ei ole sõpru ega vaenlasi, ehkki ma näen mõningaid provokatsioonilisi plakateid teatud poliitiliste jõudude suhtes. Me kõik teeme vigu, seetõttu pole vaja süüdlasi otsida, vaid tehtud vigu parandada, muuta maailm paremaks," nõustus temaga Dmitri.

Strandberg: maakera ei kannata enam inimest välja

Kunagine parlamendisaadik ning nüüdne energiamajanduse ja keskkonnaküsimuste ekspert Marek Strandberg, kes pole ka roheliste liikumises kaugeltki võõras mees, ütles Sputnik Eestile, et kliimakriis on tõsine probleem mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma jaoks.

Участник пикета Марек Страндберг
© Sputnik / Денис Пастухов
Marek Strandberg

"Niisugust polaaralade jääliustike sulamiskiirust nagu nüüd ei ole esinenud miljoni aasta vältel ning Venemaalgi jääb Siberi jõgede veetase üha madalamaks, mis kõik ühtekokku näitab meile, et planeediga toimub midagi drastilist," lausus ta.

Põhjus seisneb tema meelest juuripidi selles, et meie planeedi pind ei kannata enam inimtsivilisatsiooni survet välja.

"Elu Maalt ei lahku, kuid inimese jaoks sama mugavaid tingimusi nagu varem – neid enam ei tule. Me protesteerime praeguste tehnoloogiate ja neile tugineva majanduse vastu," märkis Strandberg. Ta on kindel, et üldine muutus lääneriikide suhtumises kliimaküsimusse avaldab juba väikestviisi mõju ka Eesti võimudele.

Климатический пикет в Таллинне
© Sputnik / Денис Пастухов
Kliimastreik Tallinnas

"Sellised poolikud meetmed nagu biokütus probleemi ei lahenda. Vaja on aktiivsemalt tegelda niisuguste puhaste energiaallikatega nagu päike, tuul ja vesinik, mille päralt on tulevik," sõnas ta kokkuvõtteks.

Mida Eesti valitsus peaks tegema

Piketeerijate põhilised nõudmised seisnesid selles, et kliimakriisi küsimus peaks olema Eesti poliitikas esmatähtis ning valitsusel tuleb esitada täpne tegevuskava keskkonnakaitse valdkonnas.

Участники климатического пикета в Таллинне
© Sputnik / Денис Пастухов
Kliimastreik Tallinnas

Nad leiavad, et nii Eesti kui ka Euroopa valitsusasutused on kohustatud rakendama hulka abinõusid selleks, et tagada inimkonnale turvaline tulevik ja et globaalne kliimasoojenemine ei ületaks kriitilist murdepunkti, milleks on 1,5 kraadi Celsiuse skaalal.

Selsamal päeval toimusid samateemalised meeleavaldused üle kogu maailma. Kampaania "Reeded tuleviku nimel" algatas Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg. Aasta tagasi hakkas Rootsi keskkonnaaktivist igal reedel koolist puuduma, et parlamendi juures piketeerida, tänavu septembris aga esines ta ÜRO-s sütitava kõnega kliimakatastroofist.

Greta Thunbergi nõudmiste seas on süsihappegaasi heitmete järsk vähendamine, metsade taastamine, üleminek taastuvatele energiaallikatele jm.

Milles peitub kliimapikettide iva

Sputnik Eesti kirjutas juba sellest, et Eestis on perioodiliselt toimunud piketid "Reeded tuleviku nimel". Nii toimus Tallinnas 19. märtsil suur meeleavaldus, kus tulid kokku valdavalt koolinoored.

  • Плакаты участников климатической забастовки
    Kliimastreik Tallinnas
    © Sputnik / Денис Пастухов
  • Участники климатического пикета в Таллинне
    Kliimastreik Tallinnas
    © Sputnik / Денис Пастухов
  • Активисты из общества защиты животных Loomus
    Kliimastreik Tallinnas
    © Sputnik / Денис Пастухов
  • Участник климатической забастовки
    Kliimastreik Tallinnas
    © Sputnik / Денис Пастухов
1 / 4
© Sputnik / Денис Пастухов
Kliimastreik Tallinnas

2015. aastal kogunesid 195 riigi esindajad Pariisi kliimakonverentsile, kus püstitati pikaajaline eesmärk: tagada, et keskmise temperatuuritõus meie planeedil jääks alla kahe kraadi Celsiuse järgi. Kuid klimaleppe raames sätestatud kohustused, sealhulgas Euroopa Liidu lubadus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 40% võrra võimaldavad parimal juhul ohjeldada temperatuuritõusu keskmiselt kolme kraadi võrra.

Jätkuva kliimasoojenemise tagajärjed võivad olla katastroofilised: üha sagenevad loodusõnnetused, rannikualade üleujutused, kauem kestvad põuaperioodid ja lõpptulemusena nälg, liikide väljasuremine ja uued migratsioonivood.

Президент Эстонии Керсти Кальюлайд на 74-й сессии Генеральной Ассамблеи ООН
© REUTERS / LUCAS JACKSON
President Kersti Kaljulaid ÜRO Peaassambleel

New Yorgis ÜRO Peaassambleel esinedes kõneles Eesti president Kersti Kaljulaid sellest, kes peab päästma meie planeedi ökoloogilisest katastroofist, ja tuletas meelde ka Eesti panust sellesse õilsasse tegevusse.

Rõhutamaks kliimasoojenemise vastase võitluse tähtsust, oli Kaljulaidil ÜRO Peaassambleel kõnet pidades seljas kleit Antarktika kujutisega – pildiga mandrist, mille jääliusikud kliimamuutuste tõttu meeletu kiirusega sulavad.

Loe lisaks:

90
Tagid:
Eesti, maailm, Tallinn, pikett, kliima
Teema:
Greta Thunberg — uus mõistatus (8)
Samal teemal
Trump viskas nalja kliima soojenemise üle
Antarktika sulab kiiremini kui kunagi varem
Teadlane: katastroofiliste muutuste ärahoidmiseks on veel kümme aastat
Uuring: maailma ookeanid soojenevad kiirenevas tempos
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega