Peterburi asekuberner Vladimir Knjaginin Sputnik Eesti pressikeskuses

Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada

58
(Uuendatud 12:21 27.09.2019)
Suhted Tallinna ja Peterburi vahel arenevad nüüd ja edaspidi vaatamata keerukale poliitilisele olukorrale: Eesti ja Venemaa jäävad alati naabriteks, keda ühendab ühine ajalugu, arvab Peterburi asekuberner Vladimir Knjaginin.

TALLINN, 27. september — Sputnik. Neljapäeval, 26. septembril, algasid üritused juubeliprogrammi "Peterburi kohtumised Tallinnas" raames, mis kestavad 28. septembrini. Eesti pealinna saabus Peterburist külalisdelegatsioon eesotsas Peterburi asekuberneri Vladimir Knjagininiga.

Pressikonverentsil Sputnik Eesti pressikeskuses jutustas Vladimir Knjaginin, et käis viimati Tallinnas ligi kolmkümmend aastat tagasi õigusteaduse aspirandina — täna rõõmustas Tallinna vanalinn teda oma muutumatu stiiliga.

© Sputnik / Вадим Анцупов
Peterburi asekuberner Vladimir Knjaginin

"Ajaloolisel Tallinnal on meie jaoks oma nägu — ebatavaline, omapärane, väga kütkestav," ütles Vladimir Knjaginin.

Rongiga on mugav, aga lennukit on vaja

Peterburi asekuberner Vladimir Knjaginin saabus Tallinna rongiga ja tunnistas, et talle meeldib raudteel reisida. Ta mainis Peterburi–Helsingi kiirrongi Allegro ja nimetas seda väga mugavaks, sest see viib Peterburist Helsingi kesklinna kolme tunniga.

"Siit sõidab rong kauem, sest see ei ole kiirrong. Kuid piiri ületamisel on raudteel oma pluss: sa ei pea kuhugi minema ega üheski sabas seisma, vaid piirivalvurid ja tolliametnikud tulevad otse sinu juurde," ütles Knjaginin.

Ta märkis, et viimasel ajal on kasvanud turism Eesti ja Venemaa, eriti Peterburi vahel — seda suurlinna külastas 2018. aastal ligi 30 000 eestimaalast —, mis annab lootust taastada otselennud Tallinna ja Peterburi vahel. Selles mõttes on võimalus saada Peterburi külastamiseks tasuta e-viisa veel üks soodustav tegur.

"Meie Pulkovo lennujaam sai alles äsja 7. vabadusastme. Praegu teenindab ta 18 miljonit reisijat aastas. Neid tuleb juurde. 2020. aastate lõpus jõuame sellise tempoga 30 miljoni lennureisijani aastas," ütles Knjaginin.

Prioriteedid on haridus, teadus ja kultuur

Asekuberner rääkis Tallinna ja Peterburi linnapea otsusest teha midagi lastele. Selle tulemusel avatakse "Peterburi kohtumiste" raames 28. septembril pidulikult Peterburi kingitus Tallinnale 800. juubeliks — mänguväljak Lasnamäel Pae pargis.

В пресс-центре Sputnik Эстония пресс-конференция вице-губернатора Санкт-Петербурга Владимира Княгинина
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vladimir Knjaginin Sputnik Eesti pressikeskuses

Tulevasi ja kavandatavaid koostööprojekte Tallinna ja Peterburi vahel asekuberner avalikustama ei hakanud, kuid märkis veendunult, et ajaloo- ja kultuurialased delegatsioonide vahetused linnade vahel jätkuvad. Arendatakse ke teadus- ja haridussidemeid.

Eesti ja Venemaa on seotud ühe transpordiahelaga

Asekuberneri sõnul on Eesti osa ühtsest Balti transpordisüsteemist.

"Meie jaoks on see omavahel seotud Läänemere sadamate süsteem koos ajalooliselt väljakujunenud raudteevõrguga. On ilmne, et transpordivood jagunevad kogu Baltikumi vahel," ütles Knjaginin.

Vladimir Knjaginin Sputnik Eesti pressikeskuses
© Sputnik / Вадим Анцупов

Venemaa on üks suuremaid kaubasaajaid, olles muutunud regionaalseks sõlmpunktiks. Ka veoste jaotamise süsteemis mängib nii või teisiti oma osa iga osaleja, järelikult ka Eesti. Vaatamata sellele, et varem harjumuspärane transiit meie riikide vahel on kaotatud, märkis Knjaginin, on viimasel ajal kaubavahetus Leningradi oblasti ja Eesti vahel kasvanud.

Eesti on suurendanud kaubatarneid Peterburisse — nii imelik kui see ka ei ole, on Eesti kaupade seas esikohal paadid ja laevad.

"Meil on lootusi ja ootusi, et transpordisüsteem areneb kogu Baltikumis," ütles Vladimir Knjaginin.

Tallinn ja Peterburi jäävad alati headeks naabriteks

Praegu Tallinnas toimuvate kohtumiste oluliseks sündmuseks saab kokkulepete allkirjastamine Tallinna ja Peterburi asutuste ja organisatsioonide vahel 27. septembril.

Knjaginini sõnul puudutab see eeskätt haridusküsimusi. Vene keele spetsialistid Peterburist hakkavad oma Eesti kolleege abistama vene keele õpetamisel ja õigete keelenormide säilitamisel.

В пресс-центре Sputnik Эстония пресс-конференция вице-губернатора Санкт-Петербурга Владимира Княгинина
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vladimir Knjaginin Sputnik Eesti pressikeskuses

Tervikuna võttes arenevad suhted Tallinna ja Peterburi vahel edasi vaatamata keerukale välispoliitilisele olukorrale. Vladimir Knjaginin märkis, et Eesti ja Venemaa on alati olnud naabrid ja jäävad alati naabriteks.

"Aga umbusu ja kahtluste õhkkonnas ei saa elada," lisas asekuberner.

Eelmisel päeval "Peterburi kohtumistele" pühendatud pressikonverentsi käigus tõstis Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov esile kohtumistel arutatavate teemade suurt mitmekesisust.

Venemaa diplomaatilise esinduse juhi sõnul annab Tallinna ja Peterburi koostöö eeskuju, kuidas saavad areneda ja peavad arenema suhted kahe naaberriigi vahel. Nende eeskujul on kavas sisse seada sama tihe vastastikune suhtlus Tallinna ja Moskva vahel, mille jaoks peetakse Tallinnas juba 2020. aastal Moskva päevad.

"Peterburi kohtumised" toimuvad juba kahekümnendat korda" pärast sellekohase kokkuleppe sõlmimist Tallinna ja Peterburi vahel 1999. aastal.

2019. aastal kattus traditsiooniliste kohtumiste juubel Tallinna esmamainimise 800. aastapäevaga. Selle sündmuse auks annab Peterburi delegatsioon "Peterburi kohtumiste" raames Eesti pealinnale üle kingituse — uue laste mänguväljaku Lasnamäel.

Suursaadik märkis veel, et majandussidemed Venemaa ja Eesti vahel võiksid olla märksa tõhusamad, kui Euroopale väljastpoolt peale sunnitud majandussanktsioonid Venemaa suhtes neid ei takistaks. Aleksandr Petrov väljendas soovi, et varsti kaovad ajalukku kunstlikud piirangud, mis segavad koostööd Venemaa ja Eesti vahel.

Kahe linna kultuurikohtumiste ajalugu on alguse saanud 1999. aasta detsembris. Tookord sõlmiti koostööprotokoll, mis määras kindlaks Tallinnas toimuvate "Peterburi kohtumiste" ja Peterburis toimuvate "Tallinna kohtumiste" läbiviimise korra — need toimuvad vaheldumisi kahes linnas. 2018. aastal võõrustas külalisi Peterburi.

Loe lisaks: 

58
Tagid:
poliitika, kultuur, Venemaa, Eesti, Tallinn, Peterburi
Teema:
Peterburi kohtumised Tallinnas (12)
Samal teemal
Sputnik Eesti pressikeskus
Peterburi kohtumised Tallinnas
Tallinna uudised
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega