Hukkunud, suits ja veri: Tallinnas toimusid realistlikud raudteeõppused

Hukkunud, suits ja veri: Tallinnas toimusid realistlikud raudteeõppused

43
(Uuendatud 16:59 26.09.2019)
Suuremahuliste ja väga tõetruude õppuste "Kopli raud" käigus harjutati raudteeõnnetuse ohvrite päästmist ja juhtunu tagajärgede likvideerimist. Toimuvat jälgisid tähelepanelikud vaatlejad.

TALLINN, 26. september — Sputnik, Deniss Pastuhhov, Oleg Leontjev. Põhja-Tallinnas Telliskivi loomelinnaku ja Kopli kaubajaama vahel toimusid neljapäeva, 26. septembri hommikul suuremahulised raudteeõppused "Kopli raud".

Готовится массовка
© Sputnik / Вадим Анцупов
Valmistutakse massistseeniks

Õppuste alguseks tuli raudteele umbes sadakond vaatlejat, sealhulgas ka välismaalt. Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee pöördus Valgevenest ja Leedust saabunud külaliste poole venekeelse tervituskõnega.

Эрик Лайдвеэ
© Sputnik / Вадим Анцупов
Erik Laidvee

Ta hoiatas, et õppuste korraldajad on valmistanud mitu "üllatust", mis muudavad olukorra intrigeerivamaks. Õppused ise võimaldavad Laidvee sõnul päästjatel teooriat praktikaga ühendada ja olla reaalse katastroofi tagajärgede likvideerimiseks paremini valmis.

Ohvreid kehastasid kaitseliitlased

Eesti Raudtee turvateenistuse juhataja Marius Kupper ütles Sputnik Eestile, et "Kopli raua" õppuste stsenaariumi kohaselt toimus Kopli kaubajaama lähedal reisi- ja kaubarongi kokkupõrge, mis põhjustas kemikaalide lekke.

Руководитель службы безопасности Эстонской железной дороги Мариус Куппер
© Sputnik / Вадим Анцупов
Marius Kupper, Eesti Raudtee Turvateenistuse juhataja

Sellise ulatusega õppusi pole Kupperi sõnul Eestis juba mitu aastat korraldatud. Regulaarsete koolituste vajadust hädaolukordade tarvis selgitas ta viimasel ajal tihenenud liiklusega raudteel.

Учения по ликвидации последствий железнодорожной катастрофы
© Sputnik / Вадим Анцупов
Rongõnnetuse tagajärgede likvideerimise õppused

Õppustel osales üle kahesaja inimese. Katastroofi "veriseid" ohvreid kujutasid vägagi osavalt Kaitseliidu Naiskodukaitse liikmed.

Началась утечка
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tekkis kemikaalide leke

Rongiõnnetuse tagajärgede simuleerimiseks kasutatud suits ja mahavoolanud vedelik, rõhutas Kupper, on inimeste tervisele täiesti ohutud. Õppuste tulemuste põhjal tehakse hinnanguid ja analüüsitakse nn probleemseid kohti, mille kallal tuleb veel tragöödia vältimiseks tööd teha.

Inimeste "evakueerimine" kulges edukalt

Õnnetuses "vigastada saanud" vagunid määriti reaalsuse loomiseks punase värviga kokku, kujutades õnnetuse ohvrite verd. Mõned ohvrid kutsusid aktiivselt "Appi!" hüüdes päästetöötajaid.

Учения по ликвидации последствий железнодорожной катастрофы
© Sputnik / Вадим Анцупов
Rongõnnetuse tagajärgede likvideerimise õppused

Lekke tagajärgede likvideerimiseks tehti samuti tõsiseid pingutusi. Kustutusvaht valiti tsisternvaguneis olnud täpse aine põhjal. Niisugust vahtu kasutatakse selleks, et kemikaalide tuleohtlikud aurud kaugemale ei leviks.

Kuigi õppuse korraldajad hoiatasid, et katastroofi piirkonnas võib liikumisega raskusi tekkida, võivad jalakäijad üsna vabalt liikuda.

Пострадавший
© Sputnik / Вадим Анцупов
"Kannatanu"

Telliskivi loomelinnaku rohketes kohvikutes ja baarides, aga ka kontorites töötasid registripidajad. Nende ülesanne on registreerida Kopli kaubajaama läheduses olevate inimeste arv, et mõista, kas Tallinn on nende kiireks evakueerimiseks valmis. Tegelikkuses muidugi kedagi ei evakueeritud, nad vaid tähistati eredate kleebistega, millel oli kirjas, kuhu täpselt "ohver" saata.

Mida Valgevene vaatleja nähtust arvas

Valgevenest saabunud vaatleja Vadim Šljaga ütles Sputnik Eestile, et tema riigis ei ole ulatuslikke raudteeõnnetusi juhtunud ning raudteeliikluse ohutus hoitakse vajalikul tasemel.

Старший дорожный ревизор по безопасности движения Белорусской железной дороги Вадим Шляга
© Sputnik / Вадим Анцупов
Valgevene Raudtee ohutusjärelvalve vanemametnik Vadim Šljaga

Valgevene päästjad korraldavad samuti regulaarselt harjutusi ja õppusi, mille käigus treenitakse inimeste päästmist ning õnnetuse tagajärgede likvideerimist.

"Meil on järjepidev koolitus. Kord kvartalis toimub igas päästerongis eraldi õppus, kaks korda aastas korraldame mitme rongikoosseisu ühisharjutusi," rääkis ta Valgevene raudteeõppuste rahvuslikest iseärasustest.

Tema sõnul ei erine Eesti raudtee eripära kuigi palju Valgevene omast - kasutatakse sarnast tehnikat, erinevad on ainult selle rakendamise meetodid.

Miks Eesti selliseid õppusi vajab

Sputnik Eesti juba kirjutas, et viimase kaheksa aasta suurimad harjutused modelleerivad mitmesuguseid hädaolukordi, mis raudteel juhtuda võivad.

Tallinna meeskonda aitasid õppuste ajal mitmesugused teenistused, näiteks munitsipaalettevõte Tallinna Vesi, mis varustab Eesti pealinna veega.

  • Инструктаж перед началом учений
    Juhendamine vahetult enne õppuste algust
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Жертв катастрофы  изображали служащие женского филиала Кайтселийта
    Tallinnas toimusid realistlikud raudteeõppused
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • На место учений прибывают веселые будущие жертвы
    Tallinnas toimusid realistlikud raudteeõppused
    © Sputnik / Вадим Анцупов
1 / 3
© Sputnik / Вадим Анцупов
Juhendamine vahetult enne õppuste algust

Õppustele kaasati ka politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, häirekeskuse, Tallinna kiirabi, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti, linna ja keskkonnainspektsiooni mitmeid osakondi, samuti raudtee-ettevõtted Operail ja Elron.

Raudteel toimunud õnnetused pole Eestis haruldased. Mitte kõik raudteeülesõidud pole tõkkepuudega varustatud, mis mõjutab liiklusohutust. Eesti Raudteetöötajate Ametiühingu esimees Oleg Tšubarov märkis, et ideaaljuhul vajaks igal ülesõit tõkkepuud.

Raudteeülesõidukohad põhjustavad Eestis pidevalt mitmesuguseid raskeid õnnetusi. Nii näiteks põhjustas kuulsa näitleja ja ajakirjaniku Jüri Aarma hukkumine 21. mail 2019 Veerenni raudteeülesõidul valju vastukaja. Kokkupõrke ajal liikus ta jalgrattal ja rääkis telefoniga.

Lugege lisaks:

43
Teema:
Õppused (114)
Samal teemal
Psühholoogilise esmaabi kriisimeeskond pakub abi suurõnnetuste puhul
Poliitikud ohustavad inimeste elu
Riigikontroll: haiglad pole kriisiks valmis
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega