Mupo kaebas Tallinnas viibivate ukrainlaste peale: loobivad prahti maha ja sõidavad jänest, illustreeriv foto

Mupo kaebas Tallinnas viibivate ukrainlaste peale: loobivad prahti maha ja sõidavad jänest

186
(Uuendatud 11:38 26.09.2019)
Tallinna tulvanud ukrainlaste käitumine ei sobi munitsipaalpolitseinike vaatevinklist kuidagi kokku seaduskuulekatele eestimaalastele harjumuspäraste kommetega.

TALLINN, 26. september — Sputnik. Eesti siseministri Mart Helme jälgedes avaldas oma rahulolematust sellega, kuidas Tallinna tööle tulnud ukrainlased siin käituvad, ka pealinna munitsipaalpolitsei (mupo).

Lisaks sellele, et massiliselt ei osteta ühistranspordis piletit, ei ole neil tihti kaasas ühtegi dokumenti. Vastavalt protseduurireeglitele tuleb piletita kodanikule teha isikutuvastus, mida ilma dokumendita teha on võimatu. Tihti tuleb oodata, kuni üks kodanikest käib ööbimispaigas ja toob kohale dokumendid.

See kõik häirib tõsiselt piletipatrulli töörütmi. Varasemast on teada mitmeid juhtumeid, kus piletipatrull on tuvastanud illegaalselt riigis viibinud või töölota kodanikke ja neid, kelle tööluba ning viisa on lõppenud või puudunud.

Mupo patrull on tuvastatud ka ilma tööloata ukrainlasi, kes pakuvad taksoteenust. Lisaks puudub neil ka teenindajakaart ning nende sõidukitele ei ole tehtud vajalikku kontrolli. Enamasti pakuvad nad taksoteenust infoühiskonna platvormi kaudu, neist enim on levinud Jandex takso.

Ukrainlastega kaasneb veel üks probleem

Järjest rohkem leiavad mupo inspektorid linnatänavatelt avariilisi romusõidukeid, mis on kuulunud siin töötanud ukraina kodanikele. Skeem on iseenesest lihtne – ostetakse odav vana või avariiline autoront ning sõidetakse sellega, kuni see liigub või kuni tööots läbi saab.

Seejärel naastakse kodumaale ning jäetakse auto tänavale vedelema. Peagi lüüakse autol klaasid katki ja mahajäetud sõidukisse seavad end sisse asotsiaalid või narkomaanid. Auto on prügi täis, mingil hetkel süttib auto põlema – selline on üldlevinud skeem.

Брошенный автомобиль
© Sputnik / Борис Бабанов
Mahajäetud auto

Ukrainlaste poolt maha jäetud romusid on viimaste kuudega Põhja-Tallinna inspektorite poolt tuvastatud vähemalt viis tükki. Omanike tuvastamine ja otsimine on aga ajakulukas töö, mida saaks kasutada hoopis efektiivsemalt muude probleemide lahendamiseks. Tihti leiabki selliseid võõrtööliste poolt maha jäetud romusid just äärelinnadest, kus ehitajad endale põhiliselt kortereid üürivad.

Üks on selge – ukraina võõrtööjõu kasutamine on vähe kontrollitud ning valmistab korrakaitsjatele suurt peavalu.

Sputnik Eesti on juba teatanud, et märkimisväärne osa Leedu, Läti ja Eesti töövõimelisest elanikkonnast on tasuvama töö otsinguil siirdunud Lääne-Euroopasse ja kolme Balti riiki on tabanud terav töökäte puudus.

Aafrika ja Lähis-Ida põgenikud ei kipu Baltimaadesse, kus elukvaliteet ja sotsiaaltagatised jäävad läänele alla. Hoopis teine asi on aga sarnase mentaliteediga ukrainlased. Eestis avaldatud statistikaandmete kohaselt on ebaseaduslike töötajate arv ainuüksi 2017. aastal kasvanud kaks ja pool korda. Põhiliselt ukrainlaste arvel.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme on varem öelnud, et külalistööliste sissevool Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt kujutab ohtu Eesti majandusele. Tema sõnul peab töötama selle kallal, et tuua Eestisse tagasi Eesti töölised, näiteks Soomest, mitte katta tööjõu puudust teistest riikidest töömigrantide arvel.

Loe lisaks: 

186
Tagid:
MUPO, Eesti, Ukraina, tööjõud, Tallinn
Teema:
Migratsioon Eestis (89)
Samal teemal
Migratsioon Eestis
Kinnisvaraekspert: Eesti ehitusturg kukub ukrainlasteta käpuli
Pavlo Klimkin kuulutas ette ukrainlaste massilist pagemist välismaale
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega