Hävitaja Su-34, illustreeriv foto

Taas välisministeeriumi: Vene suursaadik kutsuti Vene hävitaja lennu tõttu välja

55
(Uuendatud 09:41 25.09.2019)
Eesti välisministeeriumis anti Venemaa suursaadikule Aleksandr Petrovile üle protestinoot seoses Vene Föderatsiooni lennuki Su-34 väidetava vabariigi õhuruumi rikkumisega. Venemaa kaitseministeerium lükkas Eesti poole väite ümber.

TALLINN, 25. september — Sputnik. Venemaa suursaadik Eestis Aleksander Petrov külastas nelja päeva jooksul juba teist korda Eesti Vabariigi välisministeeriumi. Seekord oli tema väljakutsumise põhjuseks Vene Föderatsiooni õhujõudude hävitaja Su-34 lend, mille Eesti õhuruumi sisenemist Venemaa kaitseministeerium kategooriliselt eitab.

Здание МИД Эстонии
© Sputnik / Вадим Анцупов
Välisministeeriumi hoone

Eesti välisministeeriumis anti Venemaa suursaadikule Aleksandr Petrovile üle protestinoot seoses Vene Föderatsiooni lennuki Su-34 väidetava vabariigi õhuruumi rikkumisega.

Eesti kaitseväe väitel sisenes esmaspäeva, 23. septembri õhtul Vene hävitaja Vaindloo saare lähedal vähem kui minutiks vabariigi õhuruumi. Eesti sõjaväelaste teatel oli lennuki transponder välja lülitatud, lennuplaan Tallinnaga kooskõlastamata ja Su-34 piloot ei loonud Eesti dispetšeriteenistustega raadiosidet.

Venemaa kaitseministeerium lükkab Eesti sõjaväe andmed ümber

Venemaa kaitseministeerium on juba Eesti poole väite õhujõudude hävituspommitaja Su-34 poolt riigi õhuruumi rikkumise kohta tagasi lükanud.

Ametkond märkis, et 23. septembril sooritas Venemaa kosmosejõudude lennuk plaanilist lendu varem kokkulepitud marsruudil Kaliningradi oblastisse Läänemere neutraalvete kohal.

Министерство иностранных дел России
© Sputnik / Наталья Селиверстова
Venemaa kaitseministeerium

Venemaa lennukimeeskond, teatas ministeerium, oli pidevas siderežiimis, sealhulgas kättesaadav ka Eesti dispetšeritele.

"Vene pommitaja lend viidi läbi ranges kooskõlas õhuruumi kasutamise rahvusvaheliste reeglitega, teiste riikide piire rikkumata, mida kinnitavad ka objektiivse kontrolli vahendid," teatas Venemaa kaitseministeerium.

Ministeerium lisas, et esmaspäeval, 23. septembril, polnud Eesti poolel Vene lennuki trajektoori suhtes huvitaval kombel mingeid pretensioone.

Vaindloo on Eesti põhjapoolseim saar. See asub 30 kilomeetrit Venemaa Väikesest Tütarsaarest lääne pool. Vaindloo kujutab endast kaljut, mille kõrgus merepinnast on 8,5 meetrit ja mis ulatub 512 meetrit põhjast lõunasse, olles 149 meetrit lai.

Saarel asub ümmargune, 17-meetrine malmist tuletorn. Tuletorni lähedal seisab 50-meetri kõrgune radaritorn, mida kasutavad Eesti piirivalvurid. Teeninduspersonal elab sealsamas ühekordetes majades. Saare külastamine on tsiviilisikutele keelatud.

Kuidas Venemaa suursaadiku sõnade õigsuses veenduda

Sputnik Eesti juba kirjutas, kuidas Eesti ajaloo sõjaeelne periood ja Suure Isamaasõja sündmused Eesti territooriumil Vene suursaadiku Aleksander Petrovi ja Eesti Vabariigi välisministri Urmas Reinsalu vestluse teemaks said.

Eesti pool esitas vestluse käigus omapoolse tõlgenduse Eesti ajaloost aastatel 1940–1944, rõhutades, et Eesti oli "kahe totalitaarse režiimi ohver". Eesti Vabariigi välisministeeriumi teatel "järgnes 1944. aastal Saksa okupatsioonile Nõukogude okupatsioon."

Venemaa suursaadik Aleksander Petrov rõhutas omalt poolt, et tema hiljutises intervjuus Venemaa uudisteagentuurile TASS toodud väide, mille kohaselt Eesti austab ja mäletab Nõukogude sõdurite panust, põhinevad faktidel ja isiklikel tähelepanekutel.

Tema sõnul piisab nende sõnade õigsuse kontrollimiseks sellest, kui tulla 9. mail Tallinna sõjaväekalmistul asuva Vabastaja monumendi juurde ja vaadata, kuidas tuhanded ja tuhanded inimesed – venelased ja eestlased – toovad lilli Nõukogude sõdurite mälestuseks, kes Euroopa pruunist katkust vabastasid.

Lugege lisaks:

55
Tagid:
Venemaa suursaatkond, õhuruum, hävitaja, noot, välisministeerium, Aleksandr Petrov
Teema:
Vaindloo saare õhuruumi mõistatus (12)
Samal teemal
Britid imestasid, kuidas nende lennukid Eestit "kaitsevad"
Eesti õhuruum on lootusetult rikutud
Rootsi süüdistas Venemaad oma riigi õhuruumi rikkumises
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega