Päästja Kristuse katedraal on õigeusu katedraal Moskvas

Eesti luteriusu vaimulikud sõidavad Moskvasse suhteid parandama

85
(Uuendatud 15:25 24.09.2019)
Novembris on kavas korraldada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku esindajate visiit Moskvasse ning kohtuda ka Vene Õigeusu Kiriku patriarh Kirilliga. Loodetakse patriarh isegi Tallinnasse kutsuda.

TALLINN, 24. september — Sputnik, Aleksandr Lukjanov. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskopi Urmas Viilma sõnul toimub vaimulikkonna esindajate sõit Venemaa pealinna Eesti poole algatusel.

Eesti peapiiskopi avaldust Sputnik Eesti korrespondendile kommenteerides märkis Moskva patriarhaadile alluva Eesti Õigeusu Kiriku Tallinna piiskopkonna pressisekretär Daniel Lepisk, et Eesti luteriusu kogudused on tõepoolest omal ajal Moskva patriarhile sellise kutse esitanud.

On ju Venemaalgi luteriusu kogudusi ja võib-olla saab visiidi käigus ka nende toimimisega seotud küsimusi arutada.

"Kui rääkida isiklikust kohtumisest patriarh Kirilliga, siis olen kuulnud, et see on mõeldav, kuid kohtumise üksikasju me siin Eestis veel ei tea. Luterlased on selles osas ise patriarhaadi kantseleiga kokku leppinud," lausus isa Daniel.

Igal juhul leidub alati, millest kõnelda. On mitmesuguseid kristlastevahelisi suhteid – nii Venemaal, Eestis kui ka teistes riikides, mida sellistel kohtumiustel arutada.

Venemaa ja Eesti sidemeid tuleb tugevdada

Kõneldes Eesti vaimulikkonna plaanidest Vene Õigeusu Kiriku patriarh Kirill Tallinna külla kutsuda, tõstis Venemaa Teaduste Akadeemia vanemteadur, usuloolane Roman Lunkin esile selle kutse kirikupoliitilist aspekti.

Lunkin meenutas, et mitte eriti ammu sai Moskva patriarhaadile alluva Eesti Õigeusu Kiriku esindajaks, metropoliidiks Tallinnas ja kogu Eestis endine Moskva vaimuliku akadeemia rektor isa Jevgeni.

Akadeemia kuulub orgaanilise osana Moskva patriarhaati. Nii on isa Jevgeni seda 20 aasta vältel juhtinud Vene õigeusu kiriku ustav poeg ja Venemaa patrioot.

Pärast 2014. aastat, mil puhkes kriis Venemaa ja Ukraina vahelistes suhetes, on patriarh Kirilli visiidid Lääne-Euroopasse suutnud üksjagu parandada Venemaa ja lääneriikide vahelisi suhteid, seda eeskätt usuelu ja kultuuri vallas.

"Sellest vaatevinklist toonitab patriarh Kirilli visiit Eestisse veelgi õigeusu tähendust Euroopas ja näitab soovi Venemaa ja Euroopa Liidu vahelisi suhteid parandada," ütles Lunkin.

Старший научный сотрудник Института Европы РАН Роман Лункин
© Foto : ГУ ВШЭ
Usuloolane Roman Lunkin

Ta märkis ühtlasi, et praegu võib see visiit olla oluline teistelgi põhjustel, seoses sellega, et nüüd on Moskva patriarhaadil oma õigeusu kirikute peapiiskopkond keskusega Pariisis.

"Ja kui patriarh Kirill tänavu Brüsselis ja Strasbourgis käis ja Euroopa ametnikega kohtus, kinnitas ta oma ustavust soovile Euroopa Liiduga häid suhteid hoida," lausus Romaan Lunkin.

Почему возможный визит патриарха Кирилла важен для Эстонии, объяснил Лункин

Varem on patriarh Kirill Eestis käinud 2013. aastal. Ta külastas Tallinna Jumalaema Kiirestikuulja Ikooni kirikut Lasnamäel, kus ta pühakoda õnnistas ja liturgilise jumalateenistuse piidas  Tol päeval kohtus patriarh ka toonase Eesti Evangeelse Luteri Kiriku peapiiskopi Andres Põderiga.

Loe lisaks: 

85
Tagid:
kirik, usk, EELK, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, Venemaa, Eesti
Samal teemal
Putin arutas julgeolekunõukoguga vene õigeusu kiriku olukorda Ukrainas
Patriarh Kirill on valmis kaasa aitama vaenutegevuse lõpetamisele
Peapiiskop Urmas Viilma õnnistab Püha Vaimu Kiriku vitraažakna
Õigeusu kiriku uueks metropoliidiks sai Vereja Jevgeni
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega