Mälestusüritusel Paldiskis osales mitukümmend inimest.

Fašismita Eesti - kuidas toimus mälestustseremoonia Paldiskis

361
(Uuendatud 17:00 22.09.2019)
Paldiskis, kus Saksa okupatsiooni ajal asus koonduslaager, tähistati natsi röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäeva.

TALLINN, 22. september — Sputnik, Deniss Pastuhhov. 22. septembril kogunesid Paldiski kalmistul asuva Paldiski vabastamislahingutes langenute obeliski juurde linna vene kogukonna aktivistid, Eesti endiste alaealiste fašismivangide Paldiski seltsi ja Eesti veteraniorganisatsioonide esindajad, Venemaa diplomaadid ja mitteükskõiksed kohalikud elanikud. 

Венок от российских дипломатов в честь освобождения Палдиски от фашизма
© Sputnik / Денис Пастухов
Vene diplomaatide pärg Paldiski fašismist vabastamise auks.

Võit vaenlase üle oli ühine

Venemaa Eesti saatkonna nõunik-saadik Sergei Nalobin pidas emotsionaalse kõne. Diplomaat märkis, et Venemaal ei unustata kunagi neid noori, kes maal ja merel vabastasid maa fašistlikest "mitteinimestest", lömastades neid sõnaotseses mõttes.

"Meie jaoks on väga oluline, et te olete täna siin ja mäletate punaarmeelaste kangelaslikkust, nii nagu mäletavad miljonid inimesed Venemaal, Valgevenes, Ukrainas ja teistes endistes Nõukogude liiduvabariikides. Siis ei jagunetud rahvuste järgi, see võit oli kõigile ühine," ütles Nalobin ja tegi sügava kummarduse kõigi kokkutulnute poole - neile, kes hoiavad mälestust nende aastate sündmustest ja annavad selle edasi järeltulevatele põlvkondadele. 

Советник-посланник посольства России в Эстонии Сергей Налобин выступил с эмоциональной речью
© Sputnik / Денис Пастухов
Venemaa saatkonna nõunik-saadik Sergei Nalobin
Nalobin lisas kommentaaris Sputnik Eestile, et sellised mälestusüritused on veel üks oluline võimalus meenutada Suure Isamaasõja traagilisi sündmusi ja avaldada austust Punaarmee kangelastele, kes Eesti vabastamisel verd valasid. 

"Arvan, et meie riigid peaksid ühiselt hoidma ja säilitama mälestust sellest, mis Eestis 75 aastat tagasi tegelikult juhtus," sõnas Nalobin.

Diplomaat märkis rahuloluga, et lähedalasuva Klooga koonduslaagri vabastamise aastapäeva auks korraldatud mälestusüritusel osalesid ka Eesti võimudeesindajad.

Mida meenutavad koonduslaagri vangid

Paldiskis toimunud mälestusüritusel osalesid Paldiski koonduslaagri endised vangid. Paljudel neist olid silmis pisarad - endiste vangide sõnul ei saa nad kohutavaid mälestusi unustada. "Väikeste laste silmade all hukkusid nende vanemad, vennad ja õed. Selline asi ei unune," ütles Paldiski vene kogukonna juhatuse liige Albina Sterzleva. 

Член правления Русской общины Палдиски Альбина Стерзлева
© Sputnik / Денис Пастухов
Paldiski vene kogukonna juhatuse liige Albina Sterzleva
Mälestusi Paldiski koonduslaagrist jagas Sputnik Eestile Viktoria Tarasjuk. Ta toodi surmalaagrisse Brjanski oblastist ja ta viibis seal aasta ja kolm kuud. Endine vang meenutab, et tingimused olid kohutavad. Neid toideti väga halvasti - päevas anti ainult tükk leiba, mis mahtus peopessa, barakke ei köetud, nii et oli väga külm. Siis haigestusid kõik tüüfusesse. Epideemia "niitis jalust" paljusid, eriti vanureid ja lapsi, kuid Tarasjukkide perekond pääses. Siiani leitakse Paldiskis midagi ehitades maa seest endiste vangide luid. 

Бывшая узница Палдиского концлагеря Виктория Тарасюк
© Sputnik / Денис Пастухов
Paldiski koonduslaagri endine vang Viktoria Tarasjuk
Vahetult enne Punaarmee saabumist hävitasid natsid lähedalasuvas Klooga koonduslaagris tuhandeid vange ja kavandasid selliseid metsikusi Paldiskis, kuid Paldiski koonduslaagri kaastundlik ülem avas laagri väravad ja lasi vangid vabaks. Paljudel õnnestu metsas varjuda ja nad jäid ellu. Vabastajate saabudes oli laager juba tühi.Viktoria peab natside väljaajamist Paldiskist oluliseks sündmuseks ja tuleb igal aastal obeliski juurde tänama Nõukogude sõdureid, kes andsid oma elu võitluses fašismi vastu.

Paldiskis viibinud Eesti vene rahvuskaaslaste koordinatsiooninõukogu esimees Vladimir Tšuikin usub, et mälestus sõjast ja Nõukogude sõdurite-vabastajate kangelaslikkusest elab edasi. Seda tõestab kasvõi see, et juba enne mälestustseremooniat olid Paldiski obeliski juures värsked lilled. Tšuikin rõhutas, et samasugust suhtumist kangelastesse-vabastajatesse võis täheldada ka teistes Eesti linnades, kus mälestusüritused toimusid. 

Владимир Чуйкин, председатель Координационного совета российских соотечественников Эстонии
© Sputnik / Денис Пастухов
Eesti Vene kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu esimees Vladimir Tšuikin
Nõukogude ajal oli Paldiskis Punaselipulise Balti laevastiku mereväebaas. Paldiskis oli Nõukogude Liidu suurim tuumaallveelaevade väljaõppekeskus. Keskuses oli kaks töötavat esimese ja teise põlvkonna allveelaevareaktorit. Samuti paiknesid linnas 157. allveelaevade brigaad ja torpeedokaatrite baas. 

Обелиск павшим в боях за освобождение Эстонии в Палдиски был усеян цветами
© Sputnik / Денис Пастухов
Eesti vabastamise lahingutes langenute obelisk Paldiskis oli lilli täis
 Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti linnade fašismist vabastamise aastapäevaüritused algasid juba talvel. 2019. aasta veebruaris mälestati Ida-Virumaal Merikülas Nõukogude dessantväelasi, kes aitasid kaasa Eesti Narva linna vabastamisele.

1944. aasta 14. veebruari varahommikul avastasid sakslased dessantpataljoni, mille viissada mereväelast ebavõrdses lahingus ennastsalgavalt võideldes langesid. 26. juulil tähistati Narvas natsidest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäeva. Narvalastega ühinesid ka päev varem vabastatud Venemaa Ivangorodi elanikud.

Edasi võttis natsidest vabastamise mälestusürituste teatepulga üle Tartu, kus augusti lõpus tähistati natsi- sissetungijatest vabastamise 75. aastapäeva. 19. septembril avaldasid mitme saatkonna ja Eesti võimude esindajad austust 75 aastat tagasi vabastatud Klooga koonduslaagri vangidele. Seal tapeti üle kahe tuhande vangi.

22. septembril tähistati Tallinna sõjaväekalmistul pealinna vabastamise 75. aastapäeva. Septembris peeti Eestis lisaks Tallinnale ja Paldiskile sarnaseid tseremooniaid ka mitmes teises linnas, näiteks Kallastel ja Tapal.

Lugege lisaks:

361
Tagid:
suursaatkond, Tallinna vabastamine 1944, koonduslaager, Suur Isamaasõda, Paldiski, Eesti
Samal teemal
Kedagi pole unustatud: Velikije Lukis austati langenud eestlaste mälestust
Vene kaitseministeerium avalikustas Tallinna vabastamise 75. aastapäevaga seotud ürikud
Ekspert Eesti soovist ajalugu ümber kirjutada: "Agressiooniks valmistumine"
Moskva tähistab Tallinna natsidest vabastamise aastapäeva saluudiga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega