Tallinlased vestlevad vabastajatega, arhiivifoto

Vene kaitseministeerium avalikustas Tallinna vabastamise 75. aastapäevaga seotud ürikud

117
(Uuendatud 13:50 21.09.2019)
Venemaa kaitseministeeriumi saidil on avatud uus multimeediapõhine ajaloorubriik, mis on pühendatud Eesti pealinna hitlerlikest okupantidest vabastamise 75. aastapäevale ja kus on avaldatud arhiiviandmed, mis varem olid salastatud.

TALLINN, 21. september — Sputnik. Tallinna natsidest vabastamise 75. aastapäevaks avas Venemaa kaitseministeerium oma saidil multimeediapõhise ajaloorubriigi "Таллинская освободительная..." ning pani sinna üles sõjaväe keskarhiivis hoitavad ainulaadsed dokumendid, mis seni olid salajased.

Venemaa kaitseministeeriumi teatel on dokumendid Tallinna vabastamisest avaldatud eesmärgiga kaitsta ajaloolist tõde ja seista vastu katsetele revideerida Suure Isamaasõja ning Teise maailmasõja tulemusi ajaloo võltsimise teel.

Возложение цветов к Бронзовому солдату.
© Sputnik / Вадим Анцупов
Lilled Pronkssõduri jalamil

Eesti pealinn vabastati Nõukogude vägede Balti strateegilise pealetungioperatsiooni käigus, mis toimus 14. septembrist 24. novembrini 1944 eesmärgiga purustada Saksa väegrupeeringud Eesti, Läti ja Leedu nõukogude sotsialistliku vabariigi territooriumil ja viia lõpule nende vabastamine hitlerlikust okupatsioonist.

Nõukogude sõdurite sangarlikkus ja Eesti elanike abi

Üllitatud ürikutest saab näiteks teada Eesti pealinna vabastanud Nõukogude armee sõdurite ja ohvitseride kangelaslikkusest ja ennastsalgavusest. Oma sõjakangelastegude eest pälvisid nad Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse.

"Vabastatud asulate ja talude elanikud võtavad Punaarmee väeosad, sõdurid ja ohvitserid lahkesti vastu, kostitades neid mee, piima ja aedviljadega. Punaarmee võitlejates näevad nad oma vabastajaid. Asulate elanikud viipavad tervituseks mööduvatele väeosadele," räägitakse ühes vabastatud Eestist Moskvasse saadetud poliitettekandes.

"Tuleb ette juhtumeid, kus kohalikud elanikud aitavad eluga riskides meie võitlejaid rasketel hetkedel," räägitakse ühes avaldatud ettekandes 1944. aastast.

Nii näiteks jõudis üks eesti talunaine Pilka küla kandis peita kolm punaväelast suure hitlerlaste salga eest oma maja keldrisse. "Sakslased sisenesid majja ning hakkasid peremeest pinnima, kus on venelased. See ütles, et kedagi ei ole. Jõudmata otsima hakata, kuulsid sakslased meie jalaväe hurraad. Nad lasid eestlase sealsamas maha," seisab dokumendis.

"Kui jalaväelased astusid majja, viis perenaine komandöri keldrisse ja näitas talle, millise hinnaga oli ta päästnud meie võitlejad sakslaste käest," kirjutas ettekande autor. Dokumendis on tsiteeritud ühe päästetud punaarmeelase, Malõševi sõnu. Juhtunust teistele sõduritele rääkides teatas ta: "Ma olen nüüd oma silmaga näinud, et eesti rahvas ootab meid kui vabastajaid."

Praegustel Eesti võimudel on ajaloolist tõde valus kuulata

Tallinna natsidest vabastamise 75. aastapäevale pühendatud ajaloodokumentide avalikustamine on toimunud Eesti võimude järjekordse Venemaa-vastase väljaastumise taustal. Sputnik Eesti on juba kirjutanud, kuidas Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov külastas 20. septembril välisminister Urmas Reinsalu kutsel Eesti välisministeeriumi.

Selle põhjuseks oli Aleksandr Petrovi intervjuu ühele Venemaa väljaandele, kus ta rääkis Eestit vabastanud Nõukogude sõdurite kangelaslikkusest. Reinsalu sõnul polevat see väide tõene.

Eesti pool esitas tolle perioodi omapoolse tõlgenduse, rõhuasetusega väitele, et Eesti langes "kahe totalitaarse režiimi ohvriks", kusjuures Saksa okupatsioonile järgnes "Nõukogude okupatsioon".

"Venemaa suursaadik rõhutas omaltpoolt, et tema hiljutises intervjuus uudisteagentuurile TASS avaldatud seisukoht, et Eestis austatakse ja mäletatakse Nõukogude sõdurite kangelaslikkust, põhineb faktidel ja isiklikel tähelepanekutel," teatas Venemaa suursaatkond sotsiaalmeedias pärast suursaadiku vestlust välisministriga. 

"Nende sõnade õigsuses veendumiseks piisab, kui tulla 9. mail Tallinna sõjaväekalmistul asuva Tallinna vabastajate monumendi juurde ja vaadata, kuidas tuhanded ja tuhanded inimesed - venelased ja eestlased – panevad Euroopa pruunist katkust vabastanud Nõukogude sõdurite mälestuseks lilli," seisab suursaatkonna postituses. 

Moskvas on korduvalt rõhutatud, et Eesti liitumine NSV Liiduga oli kooskõlas tolleaegse rahvusvahelise õigusega ja toimus vabatahtlikult. Mõistet "okupatsioon" ei saa siin kasutada, kuna NSV Liidu ja Eesti vahel polnud sõjategevust, Nõukogude vägede sisenemine riigi territooriumile toimus lepingu alustel ja Eesti võimude selgesõnalisel nõusolekul.

Loe lisaks: 

117
Tagid:
aastapäev, arhiiv, ajalugu, Venemaa, Eesti, Suur Isamaasõda
Teema:
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev (54)
Samal teemal
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev