Venemaa suursaadik tuletas Reinsalule meelde, kes Eesti fašismist vabastas
(Uuendatud 18:20 20.09.2019)
Venemaa suursaadiku Tallinnas Aleksandr Petrovi Eesti välisministeeriumis toimunud vestluse teemaks sai Eesti ajalugu, sealhulgas sõjaeelne ja Suure Isamaasõja periood.TALLINN, 20. september — Sputnik. Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov külastas reedel, 20. septembril välisminister Urmas Reinsalu kutsel välisministeeriumi. Selle põhjuseks oli Aleksandr Petrovi intervjuu ühele Venemaa väljaandele, kus ta rääkis Eestit vabastanud Nõukogude sõdurite kangelaslikkusest. Reinsalu sõnul polevat see väide tõene.
Eesti pool esitas tolle perioodi omapoolse tõlgenduse, rõhuasetusega väitele, et Eesti langes "kahe totalitaarse režiimi ohvriks", kusjuures Saksa okupatsioonile järgnes "Nõukogude okupatsioon".
"Nende sõnade õigsuses veendumiseks piisab, kui tulla 9. mail Tallinna sõjaväekalmistul asuva Tallinna vabastajate monumendi juurde ja vaadata, kuidas tuhanded ja tuhanded inimesed - venelased ja eestlased – panevad Euroopa pruunist katkust vabastanud Nõukogude sõdurite mälestuseks lilli," seisab suursaatkonna postituses.
Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti välisminister Urmas Reinsalu teatas neljapäeval, 19. septembril valitsuse pressikonverentsil kavatsusest kutsuda Venemaa suursaadik vestlusele.
©
Sputnik / Наталья Селиверстова
Selle põhjuseks oli Aleksandr Petrovi intervjuu ühele Venemaa väljaandele, kus ta rääkis Eestit vabastanud Nõukogude sõdurite kangelaslikkusest. Reinsalu sõnul polevat see väide tõene.
Samuti ei jätnud Reinsalu kasutamata võimalust meenutada väidetavalt aset leidnud "Nõukogude okupatsiooni", mille "kahju" hindamisega tegeleb tema algatusel loodud erikomisjon.
Venemaa välisministeerium rõhutas varem Rainsalu väiteid kommenteerides, et kõik kompensatsiooninõuded Venemaa Föderatsioonile on õigustühised, sest tegelikult mingit "okupatsiooni" polnud.
"Me ei tunnista mõistet "Nõukogude okupatsioon", mille läbi Euroopa rahvaste fašistlikust orjastamisest vabastamist esitleda üritatakse. Järelikult lükkame me tagasi ka Venemaa vastu kunstlikult esitatud juriidiliselt õigustühised nõuded," ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
Захарова: в Эстонии "советской оккупацией" называют освобождение Европы от фашистского порабощения
Moskvas on korduvalt rõhutatud, et Eesti liitumine NSV Liiduga oli kooskõlas tolleaegse rahvusvahelise õigusega ja toimus vabatahtlikult. Mõistet "okupatsioon" ei saa siin kasutada, kuna NSV Liidu ja Eesti vahel polnud sõjategevust, Nõukogude vägede sisenemine riigi territooriumile toimus lepingu alustel ja Eesti võimude selgesõnalisel nõusolekul.
Loe lisaks:
Tagid:
Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus
(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.Austatud lugejad!
Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.
Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.
Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.
Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.
Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.
Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada.
Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.
Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.
Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.
Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.
Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.
Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.
Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!
Lugupidamisega,
Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja
RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit
(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.
"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.
Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.
©
REUTERS / Ints Kalnins
Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.
Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.
Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.
OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.
Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.
Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.
Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.
Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.
Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."
Ametivõimude surve Sputnik Eestile
Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.
Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.
Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.
Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.
Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.
Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.
Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.
Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."
Lugege lisaks: