Koonduslaagri vabastamise 75. aastapäevale pühendatud mäelestustseremoonia

Klooga koonduslaagris hukkunud jäävad elavate mällu

97
(Uuendatud 11:15 20.09.2019)
Tallinna vabastamise juubeliaastapäevale pühendatud ürituste raames austasid juudi kogukonna ja mõnede välisriikide saatkondade esindajad Klooga koonduslaagri vangide mälestust. Selles laagris tapeti üle kahe tuhande kinnipeetu.

TALLINN, 20. september — Sputnik, Ilona Ustinova. Klooga koonduslaagri vabastamise 75. aastapäeval, 19. septembril, austasid seal piinamised üle elanud alaealised vangid nende mälestust, kes surid seal nälga või hukati SS-laste poolt.

Loode-Eestis aasta aega eksisteerinud koonduslaagris hoiti 1800–2100 vangi, kelle hulgas oli ka rinnalapsi. Kui Punaarmee üksused tungisid 19. septembril 1944 peaaegu laagrini, andis Saksa väejuhatus laagri valvuritele käsu kõik vangid maha lasta. Ellu jäi umbes 80 inimest.

Бывшие малолетние узники концлагерей у мемориала в Клоога
© Sputnik / Юлия Калинина
Klooga koonduslaagris hukkunud jäävad elavate mällu

Natside poolt Kloogas hukatud ohvrite mälestuseks püstitatud monumendi jalamile lillede paneku tseremooniale oli saabunud diplomaate Venemaa, Valgevene, Soome, Tšehhi, Brasiilia ja Saksamaa saatkonnast, Eesti juudi kogukonna esindajaid, Leningradi blokaadi üleelanuid, organisatsioonide Front Line ja Suurest Isamaasõjast Osavõtjate Järeltulijad liikmeid ning kooliõpilasi.

  • Памятная церемония у мемориала на месте концлагеря в Клоога
    Koonduslaagri vabastamise 75. aastapäevale pühendatud mäelestustseremoonia
    © Sputnik / Юлия Калинина
  • Венок от российского посольства
    Koonduslaagri vabastamise 75. aastapäevale pühendatud mäelestustseremoonia
    © Sputnik / Юлия Калинина
  • Депутат парламента Эстонии Оудекки Лооне пообщалась с главой  Эстонского союза бывших малолетних узников фашизма Лонгиной Кулик (слева)
    Riigikogu liige Oudekki Loone
    © Sputnik / Юлия Калинина
  • Венок от эстонского народа к мемориалу узникам концлагеря Клоога
    Rahvastikuminister Riina Solman asetas ka pärja
    © Sputnik / Юлия Калинина
  • Памятная церемония,  приуроченная к 75-летию трагедии в концлагере Клоога.
    Koonduslaagri vabastamise 75. aastapäevale pühendatud mäelestustseremoonia
    © Sputnik / Юлия Калинина
1 / 5
© Sputnik / Юлия Калинина
Koonduslaagri vabastamise 75. aastapäevale pühendatud mäelestustseremoonia

Venemaa Eesti-saatkonna minister-nõunik Sergei Nalobin rääkis Sputnik Eestile, et Tallinna vabastamise 75. aastapäeva ürituste raames on oluline meenutada natsirežiimi ohvreid ja avaldada neile austust, austada Klooga koonduslaagri vangide mälestust.

Сергей Николаевич Налобин — советник-посланник посольства России в Эстонии
© Sputnik / Юлия Калинина
Venemaa Eesti-saatkonna minister-nõunik Sergei Nalobin

"Just nimelt sellel päeval vabastasid Punaarmee üksused laagri, mille vangid olid ühed esimestest, kes puutusid kokku nende õudustega, mida praktiseeris Natsi-Saksamaa ehk kolmas riik. Venemaa saatkond teeb kõik temast sõltuva, et mälestus sellest elaks mitte ainult nende kohutavate sündmuste pealtnägijate, vaid ka noorte hulgas," märkis Nalobin.

Ürituse tähtsust rõhutas ka Valgevene Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Vjatšaslau Katšanau, kes pidas oma kohuseks isiklikult Kloogale sõita.

Посол Республики Беларусь в Эстонии Вячеслав Георгиевич Качанов
© Sputnik / Юлия Калинина
Valgevene Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Vjatšaslau Katšanau

"Valgevenes oli peaaegu igas linnas loodud geto, kus peaaegu keegi ei jäänud ellu. Me kaotasime kaks miljonit Valgevene juuti. Iga sedalaadi üritus puudutab meid isiklikult," ütles Katšanau Sputnik Eestile.

Täismahus artikli saab lugeda portaali venekeelsel poolel siin

Loe lisaks: 

97
Tagid:
juudid, mälestamine, Klooga koonduslaager, Klooga
Samal teemal
Holokausti ohvrite mälestamise päev
Tragöödiat ei tohi unustada: Eestis austati holokausti ohvrite mälestust
Soome antifašistide juht andis hinnangu Eesti pearabi ründamisele
Kas Eesti vajab riigisaladuste säilitamiseks oma Nürnbergi seadusi
Rahumäe juudi kalmistul mälestati holokausti ohvreid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega