Pikett Eesti Panga vastas

Pikett võimude vastu: Eesti kõrgharidus on ohus

79
(Uuendatud 20:42 19.09.2019)
Eesti haridus- ja teadusvaldkonna esindajad kogunesid pikettidele, et taas valjuhäälselt kuulutada, et ilma rahastamiseta ootab Eesti teadust ja kõrgharidust dinosauruste saatus.

TALLINN, 19. september — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Eesti teadlaste protestiaktsioonid toimusid neljapäeval, 19. septembril Haridus- ja teadusministeeriumi hoone ees Tartus ja Eesti Panga vastas Tallinnas. Just Eesti Pangas pidas Eesti valitsus* samal ajal pidulikku koosolekut.

Пикет у Банка Эстонии
© Sputnik / Вадим Анцупов
Pikett Eesti Panga vastas

Protestijate tuju polnud aga sugugi pidulik. Nende arvates on vaja rakendada kiireloomulisi meetmeid ning tuua teadus ja kõrgharidus kriisist välja. Selleks teevad teadlased valitsusele ettepaneku kolme olulise otsuse vastuvõtmiseks.

Nõuetekohasel tasemel on vaja rahastada nii teadust (1% SKT-st) kui kõrgharidust (1,5% SKT-st) ning teadlastel peab olema tagatud põhisissetulek, mis moodustab poole keskmisest palgast ning mis nõuab vaid 0,07% SKP-st.

Pikette toetas opositsioon

Piketile kogunes umbes viiskümmend tudengit ja õppejõudu Eesti erinevatest ülikoolidest. Paljude käes olid plakatid: "Me nõuame teadlastele kindlustunnet!" ja "Eestis on teadlased kõigist EL-i riikidest kõige haavatavamad". Pikett algas skandeerimisega "Haridus vajab raha!" ja "Teadus vajab raha!"

Пикет у Банка Эстонии
© Sputnik / Вадим Анцупов
Pikett Eesti Panga vastas

Soodsat võimalust ära kasutades liitusid valitsusvastase piketiga ka opositsiooni esindajad ja parlamendivalimistel mitte osalenud parteid: Sotsiaaldemokraadid, Eesti Rohelised ja Eesti 200.

Эстонский физик, один из основателей организации Teaduskoda Анди Хектор
© Sputnik / Вадим Анцупов
Füüsik ja teaduse populariseerija Andi Hektor

Protestijad ütlesid, et Eesti ei pea tasulise hariduse juurde tagasi pöörduma, samuti õppekoormust vähendama ega osa õppejõude kohustuslikule palgata puhkusele saatma. Kuid just selliseid võimalusi kaalub tõsiselt Eesti juhtivate ülikoolide juhtkond. Piketile kogunenud on kindlad, et tasuline kõrgharidus ei vii Eesti teadust finantskriisist välja. Küll aga võivad aidata süsteemne lähenemine ja nutikas juhtimine.

Пикет у Банка Эстонии
© Sputnik / Вадим Анцупов
Pikett Eesti Panga vastas

Piketi üheks korraldajaks saanud Tartu ülikooli ametiühingujuhi Ruth Tammeoru sõnul "unustati" Eesti teaduse kokkulepe ja seati ohtu kogu kõrghariduse rahastamine. Tammeorg on veendunud, et rahapuudus riigi ülikoolides mõjutab negatiivselt nii teadust kui lõppkokkuvõttes ka tervishoiusektorit.

Roosalu: Eesti võib üldse kõrgkoolideta jääda

Tallinna Ülikooli ametiühingujuht Triin Roosalu ütles Sputnik Eestile, et põhiküsimus pole mitte selles, et valitsus ei tahaks raha teiste, paremini rahastatud valdkondade arvelt rahapuuduse käes kannatavat teadust toetada, vaid et Eesti teadus on juba pikka aega olnud süstemaatiliselt alarahastatud.

Трийн Роосалу
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinna Ülikooli ametiühingujuht Triin Roosalu

Seetõttu rõhutas ta, uusi õppejõude juurde ei tule, noored aga lahkuvad välismaale. See, et rektorid arutavad, kuidas koormust vähendada ja õpetajaid puhkusele saata, kinnitab Roosalu arvates, et Eesti võib tõesti üldse kõrgkoolideta jääda.

Пикет у Банка Эстонии
© Sputnik / Вадим Анцупов
Pikett Eesti Panga vastas

Tema arvates vähendab tasuline kõrgharidus koos kõigi oma positiivsete külgedega selle kättesaadavust suurele osale noortele. Roosalu tuletas meelde, et isegi praegu, formaalselt tasuta hariduse tingimustes, on paljud tudengid sunnitud samaaegselt õpingutega tööl käima, mis mõjutab kahtlemata saadavate teadmiste kvaliteeti.

Laane: kehtib "ühe protsendi" reegel

Eestimaa Roheliste Erakonna juhatuse liige Aleksander Laane ütles Sputnik Eestile, et kui teadusele eraldatakse SKP-st 1%, siis see areneb, kui vähem, siis mitte. Ta on kindel, et kui Eesti riik ei eralda teadusele vähemalt 1% SKP-st, siis ei ole see konkurentsivõimeline.

Александер Лаане - член правления партии Зелёных Эстонии
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eestimaa Rohelise Erakonna juhatuse liige Aleksander Laane

Tema arvates on teadusele alati võimalik raha leida – paindlikuma maksupoliitika ja EL-i fondide kaudu – kuid Eestis takistab seda juba aastaid võimul olnud Isamaa partei, mis näitab vastumeelsust teaduse arendamise suhtes.

Ministritega suhtlemine ebaõnnestus

Enamik piketeerijaid ei oodanud valitsusistungi lõppu ära ja hajus laiali. Eesti Panga hoonest väljunud ministrid ei pidanud vajalikuks allesjäänud demonstrantidega suhelda. Eesti siseministri ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhi tänavale ilmumist saatis vilekoor.

Mõni aeg tagasi ütles ühingu Universitas juhatuse esimees Vladimir Viies Sputnik Eestile, et viimati suurendati Eesti kõrgkoolide rahastamist ja õppejõudude palku 10 aastat tagasi, mistõttu "nüüd on olukord kriitiline".

Владимир Вийес
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vladimir Viies

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et 19. detsembril 2018 allkirjastasid erakondade juhid, haridusasutuste esindajad, teadlased ja suurettevõtted presidendi residentsis teadustegevuse ja innovatsiooni arendamise ühiskondliku kokkuleppe milles pooled lubasid toetada teadustegevuse riikliku rahastamise suurendamist kuni 1% -ni SKTst.

Kuigi teaduse rahastamist 1% ulatuses SKTst käsitlev punkt võeti ka Keskerakonna, Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Erakonna Isamaa koalitsioonilepingusse, loobusid nad sellest eelarvestrateegia koostamisel.

*Valitsus pidas neljapäeval piduliku istungi Eesti Pangas, et ära märkida 75 aasta möödumist Otto Tiefi valitsuse tegevusest Eesti iseseisvuse taastamise nimel Teises maailmasõjas aastal 1944. Tiefi valitsus tegutses peamiselt Eesti Panga praegustes ruumides.

Loe lisaks: 

79
Tagid:
Tartu, Tallinn, kõrgharidus, pikett, rahastamine, teadus, haridus
Samal teemal
Tallinnas toimub Teadusmarss
Ministrid arutavad Brüsselis teaduse rahastamist
Reps: kõrgharidus vajab riigilt lisaraha
Eesti teadlasi saadab edu
Teadlased tulid teaduse toetuseks tänavatele
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega