Uurimislaev Akadeemik Primakov

Vargsi ja ettevaatlikult: Eestis remonditakse taas Vene laevu

88
(Uuendatud 23:15 17.09.2019)
Eesti ei lubanud 2018. aastal Venemaa uurimislaevu siia remonti tulla. Tänavu andis Eesti Vabariigi välisministeerium siiski loa kahe Venemaa laeva plaanilisteks remonditöödeks Eesti laevatehases.

TALLINN, 18. september — Sputnik, Maria Naumenko. Sputnik Eesti uuris välisministeeriumi diplomaatiliste suuniste muutumise põhjuseid. 2019 aastal teostati kahele uurimislaevale – "Akadeemik Primakov" ja "Bavenit" – plaanilisi remonditöid Tallinn Shipyard OÜ-s ning täiendati siin ka laevade varusid. Mõlemad laevad lubati Eesti territoriaalvetesse välisministeeriumi eriloal.

Näiteks täideti kevadel Tallinnas suur tellimus masuudi tarnimiseks enam kui 1,5 miljoni dollari eest uurimislaeva "Akadeemik Primakov" tarbeks.

Балтийский судоремонтный завод
© Фото : BLRT Grupp
Balti Laevaremonditehas BLRT

Nagu Sputnik Eestile "Rosgeologia" pressiteenistuses selgitati, tuleb eeskirjade kohaselt teostada regulaarseid remonditöid, mille toimumiskoht määratakse kindlaks avatud hanke tulemuste põhjal. Saadud tehnilisi ja hinnapakkumisi arvesse võttes võitis konkursi Eesti ettevõte Tallinn Shipyard.

"Konkursi niisugune tulemus on objektiivselt põhjendatud – mõlemad laevad on välismaal ehitatud ja varustatud välismaise tehnikaga, nende kvaliteetseks remondiks on vaja välismaiseid varuosi ja konsultatsioone seadmeid tootnud ettevõtetelt," teatas Vene valdusettevõte.

Логотип BLRT Group.
© Sputnik / Вадим Анцупов
Balti Laevaremonditehas BLRT

Lisaks rõhutas "Rosgeologia", et logistiliselt on lihtsam varuosi Tallinna laevatehasesse toimetada ja spetsialiste sinna kutsuda. See omakorda vähendab laeva dokis viibimise aega ja remondi lõplikke kulusid.

Venemaa valdusettevõttes juhiti tähelepanu asjaolule, et laevade saabumine Tallinna laevaremonditehasesse oli ettevõtte, Venemaa välisministeeriumi ja meretehase enda poolt eelnevalt Eesti välisministeeriumis kokku lepitud.

Tallinna laevatehas andis välja isegi reklaamklipi "Akadeemik Primakoviga". Uurimislaeva kapten Aleksandr Štšjokin ütleb oma videos, et Tallinnas teostatakse mitmesuguseid töid: alates puhastamisest, kere värvimisest kuni tehnoloogiliste seadmete, peamasinate ja tüürikompleksi remondini. 

Laeva kapten märgib ka Eesti remonditehase töötajate kõrget professionaalsust. Tema sõnul tehakse kogu töö õigeaegselt vastavalt tehnoloogia- ja ohutusnõuetele.

Kuidas lõppes intsident Teaduste Akadeemia laevaga

Tuletame meelde, et 2018. aasta sügisel keeldus Eesti välisministeerium selgitusi andmata Venemaa Teaduste Akadeemia okeanoloogiainstituudi uurimislaeva "Akadeemik Nikolai Strahhovit" Eesti territoriaalvetesse lubamast.

Laev suundus samuti kapitaalremondiks Tallinn Shipyard OÜ-sse, mis võitis hanke Vene teadlaste laevade teenindamiseks.

Otsustades selle põhjal, et "Rosgeologia", laevu teenindatakse nüüd Tallinn Shipyard OÜ-s, võivad ka eestlased taas TA laevade remondipakkumisi teha.

Välised mõjutajad nõudsid venevastast retoorikat", mistõttu Eesti võimud keeldusid uurimislaeva "Akadeemik Nikolai Strahhov" riigi territoriaalvetesse lubamast. Sellist arvamust jagab poliitanalüütik Rodion Denissov.

Общественный деятель, журналист, публицист Родион Денисов
© Sputnik / Александр Заболотный
Avaliku elu tegelane, ajakirjanik, publitsist Rodion Denissov

Eksperdi sõnul on USA-s alanud sisepoliitiline võitlus ja mõned Euroopa riigid on hakanud ameeriklaste tähelepanukeskmest välja jääma.

Ekspert juhib tähelepanu asjaolule, et Venemaa ja Eesti tavakodanike suhetes pole probleeme. Nii saavad eestlased alates 1. oktoobrist sõita tasuta elektroonilise viisaga lisaks Kaliningradile ka Peterburgi ja Leningradi oblastisse.

Denissovi sõnul on Tallinnas kaineid jõude ja poliitikud kinnitavad kuluaarides, et on valmis looma "normaalseid kultuurisuhteid kõigi naabritega", kuid ka euroatlantilised tendentsid riigis on tugevad.

Lugege lisaks:

88
Tagid:
USA, remont, laevandus, Venemaa, Tallinn, Eesti
Samal teemal
Eesti sadamas kinni peetud laev vabastati aresti alt
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega