Kui homme puhkeks tulekahju: enamikus Eesti haridusasutustes on lapsed ohus
(Uuendatud 17:01 17.09.2019)
Päästeameti kontrollreidi tulemusel selgus, et valdav enamus Eesti koole ja lasteaedu ei järgi tuleohutuseeskirju.TALLINN, 17. september — Sputnik. Vaid 30% Päästeameti inspektorite poolt kontrollitud õppeasutustest vastas tuleohutusnõuetele.
Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Rain Põllu on kokkuvõtteid tehes murelik. "Seekordse reidi tulemused teevad kurvaks. Puudustega hoonetes esines tuleohutuse vaatest suuri ja lubamatuid möödalaskmisi – esines probleeme nii automaatse tulekahju signalisatsioonisüsteemiga, evakuatsiooniga ning personalil jäi vajaka teadmistest, kuidas tulekahju korral tegutseda," rääkis Rain Põllu.
Ta ütles, et Päästeamet on viimase kümnendi jooksul haridusasutustele väga suurt tähelepanu pööranud ning lasteaedades ja koolides on juba ära tehtud väga suur töö.
©
Фото : Päästeamet
Päästeamet kontrollib koolides ja lasteaedades tuleohutust
"Ehituslikult on hooned väga heas tuleohutusalases seisukorras ent vajakajäämisi on just korralduslikes küsimustes. Ohutuse tagamise üks kriitilisemaid koostisosi on kindlasti inimfaktor, seetõttu on oluline, et iga töötaja direktorist tehnikuni ja kokast valvurini teaks ja täidaks oma rolli, et ära hoida kõige halvem," ütles Põllu ning lisas, et tuleohutusnõuete täitmine peab olema süsteemne.
Kokku tuvastati kontrollitud asutustes üle 360 puuduse, mis teeb keskmiselt kaks puudust hoone kohta. Reidi käigus alustati 45 haldusmenetlust ning 18 väärteomenetlust.
©
Фото : Päästeamet
Vaid 30% Päästeameti inspektorite poolt kontrollitud õppeasutustest vastas tuleohutusnõuetele
"Kuna keskendusime seekordsel reidil tulekahju varajasele avastamisele, siis kõige enam tuvastasime puudusi just tulekahjualarmiga seoses," rääkis Põllu.
Sama palju oli probleeme ka tuletõkkeustega, mida hoiti avatud asendis või puudusid need sootuks. Kolmas suur probleem on evakuatsioon – näiteks ei olnud tagatud ohutu hoonest väljapääsemine või ei olnud evakuatsioonitee vastavalt nõuetele valgustatud.
©
Фото : Päästeamet
Tuleohutusnõudeid rikuti 70% kontrollitud haridusasutustes
"Haridusasutustes peab olema ohutus esmatähtis ja tuleohutusnõuete täitmisele ei saa vaadata läbi sõrmede. Lõppude lõpuks on tegu hoonetega, kus viibib igapäevaselt väga palju inimesi, enamus neist lapsed," ütleb Rain Põllu. "Nii lasteaedades kui koolides peab olema tuleohutusega kõik korras iga päev. Siin ei ole muud varianti," lisab Põllu.
Päästeamet kontrollib tuleohutusnõuete täitmist igapäevaselt, kuid lisaks tehakse eelmisest aastast reididena kontrollkäike kogu Eestis. Süstemaatilised kontrollkäigud annavad tuleohutuse olukorrast realistlikuma ülevaate.
©
Фото : Päästeamet
Päästeamet kontrollib koolides ja lasteaedades tuleohutust
Päästeameti aastatagune reid 242 haridusasutusse tuvastas tuleohutusnõuete rikkumised pooltel juhtudel. Suurimaks probleemiks oli haridusasutustes jätkuvalt tuletõkkeuste avatud asendis hoidmine ning evakuatsiooniteede läbimatus, kirjutas uudisteportaal Sputnik Eesti.
Loe lisaks:
Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus
(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.Austatud lugejad!
Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.
Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.
Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.
Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.
Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.
Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada.
Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.
Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.
Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.
Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.
Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.
Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.
Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!
Lugupidamisega,
Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja
RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit
(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.
"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.
Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.
©
REUTERS / Ints Kalnins
Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.
Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.
Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.
OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.
Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.
Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.
Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.
Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.
Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."
Ametivõimude surve Sputnik Eestile
Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.
Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.
Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.
Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.
Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.
Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.
Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.
Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."
Lugege lisaks: