Ettevaatust, võltsing! Tallinnas tegutseb hulganisti libataksosid
(Uuendatud 19:19 05.09.2019)
Tallinlaste ja Eesti pealinna külaliste seas menukas, juba üle kahekümneaastase töökogemusega taksofirma lööb häirekella – tema kaubamärgi alla on maskeerunud libataksod, mis sõna otseses mõttes tühjendavad kergeusklike klientide rahakotte.TALLINN, 6. september — Sputnik. Libataksod, mis kasutasid ebaseaduslikult tuntud Tulika Takso kaubamärki, tuvastati Tallinna kesklinnas korraldatud kontrollreidil.
Kontrolli tulemused tehti asjaomaste videoklippide saatel ajakirjanikele teatavaks neljapäeval, 5. septembril Tallinna Sadama terminali A saabuvate reiside saalis toimunud pressikonverentsil.
©
Sputnik / Вадим Анцупов
Tulika Takso pressikonverents
Pressikonverentsil osalesid Tulika Takso juht Mati Saar, Vanasadama haldusosakonna juhataja Tarmo Randmäe ja patendivolinik Almar Sehver.
Kuidas on libataksode püünised kokku seatud
Libataksode lõksuskeem on üsna lihtne ja rajatud mitte just ülearu tähelepanelikele klientidele. Tulika tänavas resideerinud Tallinna Taksopargi õigusjärglane Tulika Takso on juba pikki aastaid pälvinud linlaste ja turistide usaldust. Klientide peibutamiseks valivad libahundid valget värvi autod ja kleebivad uksele Tulika logoga sarnaneva kollases ovaalis mustade malelauaruutudega kleebise.
©
Sputnik / Вадим Анцупов
Tulika Takso õige taksoauto
Kavatsuslikult ei kattu need logod sajaprotsendiliselt originaaliga, et mitte ilmselgelt seadust rikkuda. Siin toimib niiöelda Adibase sündroom, kui usaldav, ent mitte väga valvas klient satub tuntud kaubamärgiga sarnasuse konksu otsa.
Uskudes, et kollase ovaaliga valgesse taksosse istudes nendega midagi halba ei juhtu, satuvadki turistid pahatihti libataksode püünisesse.
Libataksod tegutsevad väga tõhusalt, kasutades kõikvõimalikke kaasaegse sidetehnika võimalusi. kommunikatsioonitehnoloogiaid. Kõige ihaldusväärsemaks saagiks on reeglina välisturist, kes kohalike taksode peensustega kuigivõrd kursis ei ole, kuid üldjuhul on kogenumate kaaslaste või giidide käest kuulnud, et etem oleks kasutada Tulika taksofirma kollase ovaaliga valgeid taksosid.
©
Sputnik / Вадим Анцупов
Plafoon Tulika Taksol
Kui tallinlased eelistavad takso tellimisel eeskätt mobiilirakendusi, mille puhul sõidu hinna saab kohe teada, siis libataksod katsuvad püüda oma ohvreid otse kõnniteelt, andes seejuures teistele libataksojuhtidele raadio või telefoni teel teada, et "leivalauas" – sadama või hotelli juures – jäi koht vabaks.
©
Sputnik / Вадим Анцупов
Taksojärjekord Tallinna reisisadamas
Nende turistide kodumaal on taksoteenuste hinnad tavaliselt Eesti omadest kõrgemad ja seetõttu võidakse sõidutasu, mis tallinlase jalust rabaks, pidada päris endastmõistetavaks. Kuigi 50 eurot viieminutilise sõidu eest paneb neidki teinekord nördima. Sel juhul hakkab libataksojuht reeglina ähvardama, et kutsub politsei, kellega turistid pigem ei taha tegemist teha.
Saar: libataksod kahjustavad Tulika mainet
Tulika Takso juht Mati Saar märkis, et peamiseks probleemiks on hind: taksosõit liba-Tulikaga läheb kliendile mitmekordselt kulukamaks. Üsna ühesuguse logo tõttu aga on ülemäära maksnud klient veendunud, et sõitis Tulika taksoga. See mõjub halvasti ettevõtte mainele.
©
Sputnik / Вадим Анцупов
Ettevõtte Tulika Takso juht Mati Saar
Samas on libataksode õnge hakanud langema mitte ainult turistid, vaid ka kohalikud elanikud. Saar rõhutas, et libataksojuhtidel on tavaliselt olemas ka vajalik tegevusluba.
"Meie asi on avalikkust teavitada, et sõna "Tulika" peab oleva veatult kirjutatud," rõhutas Saar. "Samuti meie taksosid eristab ka eriomane ovaalse kujuga plafoon," rõhutas Saar.
Randmäe: sadam usaldab ainult kahte taksofirmat
Vanasadama haldusjuht Tarmo Randmäe ütles Sputnik Eestile, et Tallinna Sadam tagab vahetu ligipääsu terminalile ainult kahele partnerfirmale, keda ta usaldab – Tulika Taksole ja Tallink Taksole. Randmäe on veendunud, et need firmad klienti peta.
©
Sputnik / Вадим Анцупов
Vanasadama haldusjuht Tarmo Randmäe
"Liba-Tulika on selle poolest ohtlik, et viib inimese näiteks bussijaama 25–30 euro eest, samas kui päris Tulika teeb sama sõidul 7–8 euro eest," ütles Randmäe, nentides, et tulevikus võib säärase rahasumma maksnud liba-Tulika klient eelistada laevasõidule näiteks näiteks lennukit.
Laevafirma Tallink saab tõtt-öelda samuti kannatada – on olemas ka taksod logoga Tallinn, pealinna külaliste jaoks näeb välja ka kõlab peaaegu samaviisi, nagu Tallink.
Sadama juhtkond jääb ka edaspidi piirama teiste ettevõtetele vahetut ligipääsu terminalile (see ongi senimaani vististi ainsaks probleemilahenduseks). Randmäe rõhutas aga, et teiste firmade tarvis on lähikonnas parklad olemas, kedagi ei diskrimineerita.
Artikli täisversiooni saab lugeda portaali venekeelsel poolel siin.
Loe lisaks:
Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus
(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.Austatud lugejad!
Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.
Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.
Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.
Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.
Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.
Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada.
Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.
Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.
Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.
Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.
Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.
Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.
Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!
Lugupidamisega,
Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja
RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit
(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.
"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.
Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.
©
REUTERS / Ints Kalnins
Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.
Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.
Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.
OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.
Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.
Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.
Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.
Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.
Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."
Ametivõimude surve Sputnik Eestile
Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.
Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.
Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.
Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.
Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.
Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.
Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.
Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."
Lugege lisaks: